Norra muusika

Triin Ollema 2023Kasutatud materjalid: H.Roos "Muusikaõpetus 6. klassile", Youtube, internet.

Saamid ja norra muusika

Saamid ehk laplased elavad Soome, Rootsi ja Norra põhjaosas ning Vene aladele jääval Koola poolsaarel. Nad on arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Saamidel on rikkad kultuuritraditsioonid, mis elavad edasi ka tänapäeval. Igapäevaselt tehakse käsitööd, lauldakse vanu laule, tantsitakse tantse ja kantakse rahvariideid. Saami kultuur on tihedalt seotud loodusega, nende igapäevaseks tegevuseks on kalapüük ja põhjapõdrakasvatus.Rahvapillidest on enam levinud võrutrumm, mida mängisid šamaanid (nõid-ravitsejad) ja mille kujutis on ka saamide lipul.

Nils-Aslak Valkeapää maja- muuseum Norras. Skibotn, Troms

Nils-Aslak Valkeapää (23.03.1943- 26.11.2001) oli saami kirjanik, muusik ja saami kultuuri edendaja. 1994. aasta Lillehammeri taliolüm- piamängude avatseremoonial osaled ka Nils-Aslak Valkeapää, kus ta joigis.

Áillohaš

Saami tüüpiline laul on joig. Joigama tähendab laulma kedagi või midagi. Laulul arvatakse olevat eriline vägi, see võimaldab tunda ühtekuuluvust mõne nähtuse, paiga, puu, kivi, looma või inimesega. Saam võib laulda kõigest, mida näeb või ette kujutab. Joigudel on vähe sõnu, tihti matkitakse loomade või lindude häälitsusi, tuule vihinat või lauldakse lihtsalt tähenduseta silpidel. Joiud on aeglased ja ilma saateta, lauldakse nn kõrihäälega.

+ info

Nils-Aslak Valkeapää

Skandinaavia poolsaarel asub ka Norra Kuningriik, mis on eeskätt tuntud oma karmi ja kauni põhjamaise looduse poolest.Norra rahvamuusikas on ka vanem kihistus, kuid suurem osa tänini säilinud rahvamuusikast on loodud 19.saj. Oma sisult ja hingelaadilt on see sarnane pigem rootsi kui eesti ja soome rahvamuusikaga. Lauldi peamiselt üksi. Keskajast pärit ballaadid jutustavad ajaloosündmustest ning norra mütoloodia kajastub rahvalauludes, kus tegelasteks on trollid ja haldjad. Eesti ja soome muusikaga sarnaseid jooni võib kohata hällilauludes.

gangar

springar

halling

2009.a võitis Norra Eurovisiooni laulukonkursi lauluga "Fairytale", mille esitas Aleksander Rybak. Temaga laval olnud liikumisrühm tantsis hallingut.

Üheks vanemaks Põhja-Euroopa tantsuks on rütmikas ja akrobaatiline norra meestetants halling. Seda tantsiti pulmades ja muudel pidustustel ning see kujunes omamoodi meestevaheliseks osavuse proovilepanekuks, mis eeldas tantsijalt nii jõudu kui ka paindlikkust. Vanemat tantsumuusikat esindavad ka kolmeosalise taktimõõduga kiire jooksutants springar ja kaheosalise taktimõõduga kõnnitants gangar. Mõlemad on paaristantsud, kus on suur osa improvisatsioonil: mees peab enamiku figuure kohapeal välja mõtlema ja oma partneri nendesse juhtima. Uuemate rahvatantsude hulgas on populaarsemad Euroopa päritolu valsid, reinlendrid ja polkad. Suured rahvamuusikafestivalid Valdresis, Fordes ja Bos toovad igal aastal kokku hulgaliselt rahvamuusikahuvilisi.

Norra rahvapillidest on enam levinud viiul, parmupill, oinasarv, mitmesugused puust sarved ja viled, norra kannel. Kõige tuntum ja armastatum pill norralaste hulgas on aga Hardangeri viiul. Pillil on 4 meloodiakeelt, millega kaasa vibreerivad 4 resonantskeelt, tekitades iseloomuliku põriseva kõla. Tavaliselt on pilli korpus rikkalikult kaunistatud. Hardangeri viiulist on juttu ka norra rahva- juttudes, kus seda instrumenti mängib saatan. Vanasti usuti, et head pillimehed ongi oma mänguosuse temalt saanud, mistõttu ei tohtinud Hardangeri viiulit kirikus mängida. Hardangeri viiul oli tantsude springar ja gangar peamine saatepill. See on inspireerinud paljusid Norra nüüdismuusikuid ja heliloojaid nii Norrast kui ka mujalt: nt Kanada helilooja Howard Shore kasutas instrumenti "Sõrmuste isanda" muusikat luues, et tuua helidesse müstilist ja karget kõla.

"Griegi üks tuntumaid teoseid on süit "Peer Gynt" (Henrik Ibseni 1867.a valminud näidendi järgi).Peer Gynt on kunagise rikka austatud mehe poeg, kelle isa langeb alkoholi küüsi ning kaotab kogu oma raha, laostab pere. Lugu jutustab, kuidas Peer püüab taastada selle, mille isa hävitas ning milliseid takistusi ta oma teel kohtab. Tuntuimad osad süidist on "Hommikumeeleolu" ja "Mäekuninga koopas"

"Klaverikontsert" a-moll I osa

Ka Norra tuntuim professionaalne helilooja ja pianist Edvard Grieg (1843-1907) on kasutanud mitmeid Hardangeri viiuliga mängitud rahva-viise oma loomingus. Griegi peetakse norra rahvusliku muusika rajajaks. Tal õnnestus siduda oma maa rahvamuusika elemendid klassikalise traditsiooniga, oluliseks inspiratsiooniallikaks oli talle kaunis Norra loodus.

Aitäh!