JAANIPÄEV

JAANIPÄEVAVIKTORIIN

Jaaniöö on aeg, kui päikene jääb taevavõlvile püsima ning Koit ja Hämarik saavad segamatult teineteise seltsi nautida.

ALUSTA

Joonis "Koit ja Hämarik", ERM EJ 286:31, Eesti Rahva Muuseum

1/13

Millal tähistatakse Eesti rahvakalendris jaanipäeva?

MRP-51 aastapäev. Vabaduse väljakul lõke. 23.08.1990. EFA.204.0.2556580

23. JUUNIL

24. JUUNIL

6. JUULIL

1/13

ÕIGE VASTUS!

JäRGmine küsimus

"Eesti rahvakalendris tähistatakse jaanipäeva 24. juunil, see on jõulude kõrval teine tähtis ja meeleolukas püha. Sel päeval käidi surnuaias lahkunud omaste haudu hooldamas ja kaunistamas.Jaanipäeva südameks on jaanilaupäeva õhtul, 23. juunil süüdatav jaanituli."6. juulil tähistavad jaanipäeva setod. (Marju Kõivupuu, 2018)

Tartu Ülikooli ekspeditsiooni pildimaterjal Peipsitagusest. Surnuaiapüha jumalateenistus jaanipäeval Lossitsa surnuaial. Jutlustab J.Paju 24.06.1943; EFA.360.0.420163 (AIS)

VALE VASTUS!Proovi uuesti!

2/13

Mis aastast alates on jaanilaupäev Eestis riigipüha?

1993

Fanfaristid VI võidupüha pidustustel Pärnus võidutule süütamiseks märku andmas. 23.06.1939-25.06.1939. EFA.24.0.57864

1919

1934

1993

2/13

"Alates 1934. aastast on jaanilaupäev riigipüha. Sel päeval tähistatakse võidupüha – eestlaste võitu Vabadussõja (1918–1920) Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919. 1993. aastast peetakse Võidupüha paraade president Lennart Meri (1929–2006) ettepanekul vaheldumisi kõigis Eesti linnades." (Marju Kõivupuu, 2018)

ÕIGE VASTUS!

Vabadussõda. Landeswehri-vastase sõjakäigu võiduparaadi harjutamine Riia lähedal. 3.Diviisi staabiülem alampolkovnik Nikolai Reek (esiplaanil näoga vaataja suunas) inspekteerib 2.ratsaväepolgu rivi. EFA.114.A.252.158Sõjamuuseum. 05.07.1919

LOE LISAKS KA SIIT

JäRGmine küsimus

3/13

Millisel saarel kannab jaanituli leedutule nimetust?

MUHU SAAREL JA PAIGUTI KA MANDRI LÄÄNERANNIKUL VASTU MUHUMAAD

VORMSI SAAREL JA LÄÄNEMAA RANNIKUL

KIHNU SAAREL JA PAIGUTI PÄRNUMAAL

Jaanipäev; 1988 EFA.332.0.144813 AIS

3/13

ÕIGE VASTUS!

Muhu saarel ja paiguti ka mandri läänerannikul vastu Muhumaad. Tuli tehti tavaliselt mere äärde lagedale karjamaale. Selleks püstitati pikk laasitud kasepuu, mille latva oli puutumata jäetud tutt rohelisi oksi. Puu tüve ümber ehitati toorestest kadakatest leedutorn, mis jaaniõhtul põlema süüdati. (Piret Õunapuu, 2001)

Ränk, Gustav. Jaanitule aluse (leedutorni) ehitamine, Muhu 1934, ERM Fk 702:2, Eesti Rahva Muuseum

JäRGmine küsimus

4/13

Mida sümboliseerib tuli?

Virulaste päevad. Pidu Kunda Lammasmäel. Lõke. 05.1991. EFA.204.0.258594

TERVENEMIST

PUHASTUMIST, HALVAST VABANEMIST

KURJADEST ÜLELOOMULIKEST JÕUDUDEST VABANEMIST

4/13

ÕIGE VASTUS!

Kõik vastusevariandid on õiged!"Tuli ja tema ühendid suits ja tuhk sümboliseerivad puhastumist, halvast vabanemist, eelkõige kurjadest üleloomulikest jõududest.Lõkkel usutakse tervendav ja puhastav vägi olevat. Vanasti pandi üle lõkke kargamise ajaks veel tooreid lepalehti tulle, et paksu suitsu saada, mis igati kasulik arvati olevat.Jaanituli aitas ka seljavalu vastu." (Piret Õunapuu, 2001)

JäRGmine küsimus

5/13

Mida on keelatud tule juures teha?

Wiiralt, Eduard. Jaaniöö. Illustratsioon J. Jaigi „Võrumaa juttudele”, EKM j 22699 G 13362, Eesti Kunstimuuseum SA

TULLE SÜLITADA JA KÕHUTUULT LASTA

MÄNGE MÄNGIDA

KIIKUDA

5/13

Vajadust tulesse aupaklikult suhtuda tuntakse väga laialt, näiteks eesti pärimustes keelatakse tulle sülitada või tule ääres kõhutuult lasta, kuna selliselt toimijale võivad tekkida kärnad või isegi tulekahju. (Reet Hiiemäe, 2022)

ÕIGE VASTUS!

Metsaülikool Käärikul. Jaanituli. 06.1989. EFA.204.0.252255

JäRGmine küsimus

6/13

Mis tööd pidid olema jaanipäevaks tehtud?

Kondimäe, Mati. Foto. Heinaaeg. Mati Kondimäe foto näituselt., VK F 120:31 F, Võrumaa Muuseum

KESA KÜNTUD JA SÕNNIK VEETUD

TUBASED KETRAMISTÖÖD

HOBUSED RAUTATUD

6/13

Jaanipäevaks pidi olema kesa küntud ja sõnnik veetud, sest pärast jaani algas heinaaeg. Tähelepanu koondus nüüd sademetele, mis omasid saagi valmimisel ja heinateol olulist tähtsust. (Õie Haavik, 2006)

ÕIGE VASTUS!

Kesakünd. ERA.1278.1.327.22.1 (AIS), 20 (Sajand). Rahvusarhiiv

JäRGmine küsimus

7/13

Jaanipidu peeti ka mõisates. Üks mõisapidude harrastusi oli...

Valgu mõisa peahoone tagakülg, esiplaanil grupp inimesi, klaasnegatiiv fotost (1900). 20 (Sajand). EAA.1414.2.94.12 (AIS)

eSEME ÄRATOOMINE SILEDA POSTI OTSAST

KÄBIDE OTSIMINE

PAATIDE TÕRVAMINE

7/13

"Eseme äratoomine sileda posti otsast. Nn kingiposti otsa pandi ahvatluseks mänguasju, rahakotte, kaelarätte, põllesid, piipusid, tubakakotte ja maiustusi. Kes suutis mööda libedat posti üles ronida, sai endale meelepärase kingi võtta.Piduliste joomaaja organiseerimisega ning lihtrahva üritustest osavõtmisega püüdsid baltisaksa parunid varjutada klassivastuolusid ning näidata endid heategijaina." (Jaanipäev, 2011)

ÕIGE VASTUS!

Litorell, Tiia. Sportlik atraktsioon "Peledõð pairem" peol: mees posti otsas, et mõnd eset kätte saada., ERM Fk 2459:92, Eesti Rahva Muuseum

JäRGmine küsimus

8/13

Suvepüha juurde kuulusid alati meiud ehk...

Plastiknegatiiv naisest. Noor naine seismas kase all. 1920 (Kümnend)-1930 (Kümnend)EAA.1414.2.270.21 (AIS)

KASED

JAANIUSSID

SÕNAJALAÕIED

8/13

Kased. Värskeid kaski sätiti kambritesse ja magamisaitadesse voodite ümber, nendega kaunistati laudad, väravad, kiiged ja kaevud. Kaseoksi torgati majade katuseräästaisse, põllule ja kapsamaale. Selles peegeldub muistne usk elava rohelusega kokkupuute viljastavasse ja elujõudu andvasse toimesse. (Jaanipäev, 2011)

ÕIGE VASTUS!

Anderson, Enn. Rootsi jaanipäev, lapsed meiupuu juures, ERM Fk 3041:46, Eesti Rahva Muuseum

JäRGmine küsimus

9/13

Millise taime õisi käidi jaaniööl otsimas?

Eesti Ajaloomuuseum SA Lilled vaasis. AM _ 12854:534 F 5496:534

SÕNAJALA

AAS-KARUKELLA

SIILIPOPIROHU

9/13

Sõnajalaõie otsimine on levinud erinevate rahvaste juures. Usuti, et õie õnnelik leidja on hoobilt rikas, valdab erilisi oskusi (nt mõistab lindude ja loomade keelt). Sõnajalaõit tuli otsida metsas üksinda. Ei tohtinud tähelepanu pöörata häältele ega hüüdmisele vastata. Siilipopirohtu (maarjaheina) otsiti samuti. See usuti olevat imetaim, mis avab kõik lukud ja väravad. Samuti usuti, et siil suudab kustutada tulekahju: ta sülitab niikaua lõkkesse, kui tuli on kustunud. (Marju Kõivupuu, 2018)

ÕIGE VASTUS!

Roosma, Maks. Vaas "Sõnajalaõie valvur", ETDM R_ 3477 8506 j Kl, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

JäRGmine küsimus

Jaanitulelt tulles korjasid noored lilli, punusid pärja ning panid selle ristteel pähe. Mitut liiki lilli korjati?

Plastiknegatiiv kahest neiust. Kaks pikapatsilist neidu metsaservas lilli noppimas. 1930 EAA.1414.2.261.4 (AIS)

9

7

5

10/13

ÕIGE VASTUS!

10/13

Lemberg, Evi; Lemberg, Walter; Lemberg, Walter. Noor naeratav naine, lillepärg peas. Nägu koloreeritud. Portree. Ateljeefoto., TLM F 10163:45, Tallinna Linnamuuseum

Jaanitulelt tulles korjasid noored üheksat liiki lilli, punusid pärja ja panid selle ristteel pähe. Tagasi vaadata ega kellegagi kõnelda nüüd enam ei võinud. Kodus pandi pärg padja alla, siis pidi unenäos tulevast nägema. (Mall Hiiemäe, 1998)

JäRGmine küsimus

Milline puuoks pisteti jaanilaupäeval põllunurkadesse, et põlluga midagi kurja ei juhtuks?

11/13

pIHLAKAOKS

TAMMEOKS

KASEOKS

Maastiku vaade põldude ja järvega., AM _ 12854:838 F 5497:838, Eesti Ajaloomuuseum SA

11/13

Tark peremees käis jaanilaupäeval tiiru ümber oma põldude ja pistis pihlakaoksa iga põllunurga sisse, siis ei saanud põllule midagi kurja juhtuda. (Piret Õunapuu, 2001)

ÕIGE VASTUS!

Sarap, Carl. Pihlakaoks, RM F 1609:13. Virumaa Muuseumid SA

JäRGmine küsimus

12/13

Usuti, et jaaniööl peavad nõiad pidu ja toimetavad edukalt igasugust nõidust. Milline oli kõige sagedasem inimest puudutav nõidus?

libahundiks muutmine

kaevuvee rikkumine

haiguse toomine

12/13

Jaaniööl peavad nõiad pidu, ja kes jaaniööl ära nõiutakse, ei pääse nõidusest enam kunagi lahti. Kõige sagedasem nõidus inimese kallal oli libahundiks muutmine. (Piret Õunapuu, 2001)

ÕIGE VASTUS!

Tallinna Linnamuuseum K. Raud "Nõid ja põrsad", 1920-ndatest või 30-ndatest aastatest TLM F 8525:87

LOE LISAKS

JäRGmine küsimus

13/13

Miks ei tohtinud jaaniööl magama jääda?

Paadis magavad mehed Tallinna Kalarannas. AM _ 3622 F 3827. Eesti Ajaloomuuseum SA

et kuri varanduse kallale ei kipuks

siis oled terve aasta unine

lehmadel jääb piim kinni

13/13

"Jaaniööl ei tohtinud magama jääda, et kuri varanduse kallale ei kipuks.Vanasti matsid inimesed oma raha ja metallist varanduse sõja eest maapõue. Kui varanduse omanik hukkus, siis jäi tema varandus peitu ja temast sai oma varanduse kaitsja ehk haldjas." (Christina Lään, 2012)

ÕIGE VASTUS!

TLÜ arheoloogia teaduskogu arhiiv (AIS). Rahad (ÕES-i mündi kab.) Kuusalu khk, vl. Kuusalu kl. Tatsu-Mardi linnuse lähedalt. AIF.2.3.4736

EDASI

Jaanid võivad tulla! Oled edukalt läbinud jaanipäeva viktoriini!

PALJU ÕNNE!

MÄNGI VEEL KORD!

LOE LISAKS!

Eesti Skautlike Noorte Maleva Rootsis suurlaager, rahvariietes neiud tantsimas ümber lõkke; 1949 EAA.5303.1.76.93 (AIS)

L O E J A V A A T A L I S A K S

Tagasi algusesse

Koit ja Hämarik