Libastudes libauudistele: propaganda

LIBASTUDES LIBAUUDISTELE – PROPAGANDA

Propaganda sotsiaal-meedias

Lisamaterjale

Tunne valeinfot

Propaganda videos

Erinevad võtted

Mis see on?

Propaganda pildis

Propaganda sõnas

Demagoogia

Propaganda

Sisukord

Allikas: Kaid, L. L., Holtz-Bacha, C. (2008). Encyclopedia of political communication. Sage Publications

Allikas: https://www.erm.ee/et/content/propagandav%C3%B5tteid

Propaganda on suhtlemistehnika, mille abil manipuleeritakse sihtrühma arvamuste ja hoiakutega - kavatsusega muuta uskumusi, väärtusi ja poliitilisi vaateid, et luua propagandistile soodsal viisil konkreetseid hoiakuid avaliku diskursuse subjekti suhtes. Lihtsamalt öeldes on propaganda inimeste arvamuste ja käitumise mõjutamise tehnika, mis manipuleerib erinevate sündmuste, nähtuste jm esitamisega nii sõnas, helis kui ka pildis.

Propaganda

Vaata ka Propastopi koostatud propagandasõnastikku

Allikas: https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2016/03/Propaganda-Aristotelesest-t%C3%A4nap%C3%A4evani.pdf

Propagandisti eesmärk on suunata inimene langetama emotsionaalseid, mitte ratsionaalseid otsuseid. Kõigi nende võtetega juhitakse inimese tähelepanu tegelikkuselt kõrvale, toimuvat tõlgendatakse propagandistile sobival viisil ning inimene pannakse otsustama stereotüüpidest, müütidest ja sümbolitest lähtudes.

Propaganda

Allikas: https://digikogu.taltech.ee/et/Item/0906905c-3ac8-4193-b9a6-8571c493cd95

Must, hall ja valge propaganda

“Propaganda on erinevate demagoogiavõtete sihipärane süstemaatiline kasutamine, et kehtestada mingi ideoloogia.“ (Katrin Aava “Veenmiskunst”, 2003)

ARUTELUKS:

• Millist propagandat oled kogenud? Tooge näiteid nii ajaloost kui tänapäevast.
• Kas propagandal võib olla positiivne eesmärk? Kuidas?
• Mis eristab valget, musta ja halli propagandat?

Propaganda

Allikas: https://heakodanik.ee/uudised/demagoogiavotted-prugi-valjaviimise-naitel/

Demagoogiat kohtame avalikus diskussioonis, emotsionaalsetes kõnedes ning ka täiesti ohututes olukordades igapäevastes vestlustes. Naljakal kombel on ka kellegi pealiskaudselt demagoogiks sildistamine demagoogiavõte.

Allikas: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/demagoogia/1

Demagoogia on inimeste poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, teisisõnu hämamine.

Vaata ka ERR Novaatori videot (kestus 3:11 min)

Demagoogia

https://heakodanik.ee/uudised/demagoogiavotted-prugi-valjaviimise-naitel/

Allikad: https://novaator.err.ee/1068977/demagoogia ja

🔸 Sind rünnatakse isiklikult (argumentum ad hominem). Selle asemel, et seada kahtluse alla sinu väited, seatakse kahtluse alla sinu isik. Ette võetakse su vanus, sugu ja see, et sa elad näiteks Põlvas. Ja mida need Põlva inimesed üldse teavad? 🔸 Kuidas tegeleda? Selgitada, et inimesel ei ole tema argumentide sisuga mingit seost. Kui rünnatakse inimest, siis argument jääb kehtima, kas pole?

Näiteid demagoogiavõtetest:

https://heakodanik.ee/uudised/demagoogiavotted-prugi-valjaviimise-naitel/

Allikad: https://novaator.err.ee/1068977/demagoogia ja

🔸 Tähelepanu juhitakse teemalt kõrvale. See algab tavaliselt sõnadega: "Palju olulisem probleem on see...!" Kui arutelu käib teemal, mis kell peaks kool algama, hakatakse rääkima hoopis PISA-testidest, õpetajate koormusest või sellest, et tänapäeva noored on ühed suured laiskvorstid. 🔸 Kuidas tegeleda? Too vestluspartner õige teema juurde tagasi.

Näiteid demagoogiavõtetest:

https://heakodanik.ee/uudised/demagoogiavotted-prugi-valjaviimise-naitel/

Allikad: https://novaator.err.ee/1068977/demagoogia ja

🔸 Sind kuhjatakse argumentidega üle. Esitatakse palju fakte ja statistikat, mis on valed või lihtsalt ei puutu teemasse. Kui asud neid ümber lükkama, esitatakse veel fakte, mis taas teemaga kokku ei sobi. 🔸 Kuidas tegeleda? Palu vestluspartneril tuua välja ainult asjakohased faktid ja statistika – too ta teema juurde tagasi.

Näiteid demagoogiavõtetest:

https://heakodanik.ee/uudised/demagoogiavotted-prugi-valjaviimise-naitel/

Allikad: https://novaator.err.ee/1068977/demagoogia ja

🔸 Õlgmees/hernehirmutis ehk vaieldakse vastu millelegi, mida sa tegelikult ei öelnud. Esmalt jäetakse ekslik mulje, nagu sa oleksid midagi väitnud. Nii luuakse väljamõeldud vastane ehk õlgmees. Seejärel hakatakse seda väidet naeruvääristama. Erinevate nurkade alt ja väga veenvalt. Selle käigus võib aga kuulajatel ununeda, et seda mõtet, mida naeruvääristatakse, ei olegi sa kunagi öelnud. 🔸 Kuidas tegeleda? Too välja, et argument, mis ümber lükati, ei olnud seesama, mille ise välja tõid.

Näiteid demagoogiavõtetest:

https://heakodanik.ee/uudised/demagoogiavotted-prugi-valjaviimise-naitel/

Allikad: https://novaator.err.ee/1068977/demagoogia ja

🔸 Väärdilemma. Selle puhul jäetakse mulje, et valida on ainult kahe enamasti halva variandi vahel. Näiteks: kas sa armastad tänast Eestit või kolid siit heaga minema. 🔸 Kuidas tegeleda? Tegelikult on ju veel variante. Näiteks võib Eestis midagi muuta, et siin elamine oleks kõigile toredam.

Näiteid demagoogiavõtetest:

https://heakodanik.ee/uudised/demagoogiavotted-prugi-valjaviimise-naitel/

Allikad: https://novaator.err.ee/1068977/demagoogia ja

🔸 Libeda nõlva (slippery slope) puhul maalitakse pilt, kus ühe asja lubamine viib teiste, vastuvõetamatute tagajärgedeni. Näiteks, kui riik lubab samasooliste abielu, siis hakkavad inimesed abielluma ka kasside, puude ja elektripistikutega. 🔸 Kuidas tegeleda? Palu näidata, kuidas täpselt ühest asjast teiseni jõutakse, kuidas täpselt näiteks samasooliste abielu selleni viib, et hakatakse abielluda elektripistikutega. Võid tuua näiteid, kus selliseid tagajärgi pole olnud.

Näiteid demagoogiavõtetest:

ARUTELUKS:

• Vali välja üks demagoogiavõte.
• Too sellega seonduv näide enda elust või poliitikast.

Demagoogiavõtted

Kuidas ja kus propaganda avaldub?

Kirjasõnas võib leida propagandat nii igapäevasest ajakirjandusest kui ka kirjandusteostest. Tekstipõhisest propagandast on keerulisem välja lugeda autori emotsiooni, sh mida ja kuidas ta mõtleb – samas on hea jätta emotsioonid kõrvale ja kontrollida ridahaaval fakte. Eriti just veebis avaldatud kirjasõna kohta tuleb võtta arvesse, et seda on võimalik vastavalt olukorrale muuta või kustutada. Vene uudisteagentuur RIA Novosti avaldas arvamusloo, “mis kuulutab uue maailmakorra sündi ja räägib sellest, kuidas president Vladimir Putin võttis endale vastutuse ega jätnud Ukraina probleemi lahendamist tulevastele põlvedele.” Tänaseks on RIA Novosti artikli kustutanud.

Propaganda sõnas

1. Loe läbi Postimehe artikli "Venemaal kustutatud arvamuslugu: probleem on lahendatud ja Ukraina naasnud Venemaa rüppe" osa pealkirjaga “Venemaa ja uue maailma pealetung” (halli taustaga kastike).2. Arutle pinginaabriga / väikses rühmas, millist probleemi Venemaa Ukrainas lahendama asus; milline on see maailmakord, mida soovitakse luua. Abistavad küsimused:

• Kas tekst on loogiline ja veenev?
• Kas tekst on neutraalne?
• Kas kirjeldatu on tõeks saanud?
• Kes või mis on “Lääs”? Kes sinna kuuluvad ja kes ei kuulu?

Ülesanne

Allikas: https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:393350

Sõjafotograafia juured ulatuvad 19. sajandisse, Krimmi sõja aega (1853–1856), mil ajakirjanduses avaldati esimesed sõjafotod – sealt alates käisid sõjauudised ja -fotograafia käsikäes. Sõjafotograafiast sai üsna kohe propaganda oluline osa. “Sõjakoledusi kujutavate fotode avaldamine tekitas juba siis eetilisi küsimusi – sarnaselt tänapäevaga ei olnud moondunud laipadest tehtud fotod laiemas ringis levitamiseks mõeldud ja neid pääses trükki väga harva ja vastumeelselt.” Juba sõjafotograafia algusaegadel puututi kokku sündmuste lavastamise ja võltsfotode tegemisega ning nagu ka tänapäeval, tõsteti neid juba sel ajal meelevaldselt ühest kontekstist teise.

Propaganda pildis

Allikas: https://www.bbc.com/news/60589965

1. Arutle pinginaabriga/väikses rühmas, kuidas saaks kasutada järgnevat pilti propaganda eesmärgil sõja kontekstis.

Ülesanne

🔸 Kas oskad orienteeruda pildimanipulatsioonide maailmas ja tunned ära, mis on õige ja mis vale? Mängi rahvusraamatukogu spetsialistide koostatud mängu “Pildimanipulatsioonide maailm”.

Tõendina selle kohta, et Ukraina sõda on väljamõeldis, jagati fotot Venemaa infokanalites, näitamaks, et ohvrid ei ole ehtsad, vaid on grimeeritud näitlejad. Tegelikult on foto pärit Ukraina 2020. aasta telesarja kaadritagustest. Loe lähemalt siit ja tutvu ka teiste näidetega.

Kuidas kasutati fotot tegelikult?

Sarnaselt fotodele on videotega võimalik kergesti manipuleerida, tõstes neid ühest kontekstist teise. Videod tunduvad meile sageli usutavamad, kuna inimesed esinevad seal avalikult oma näoga või on tegu väljavõttega mingist kindlast sündmusest. Vähemalt nii me arvame.

Propaganda videos

2. Arutle pinginaabriga / väiksemas rühmas, kas ja kuidas Vladimir Putin infoga manipuleerib.

• Millist sõnavara ta kasutab? Kas ta kordab mingeid sõnu?
• Kas kõne on emotsionaalne? Mis selle emotsionaalseks teeb? Mis emotsiooni see sinus tekitab?

• Milliseid osapooli ta oma kõnes välja toob? Kas ta vastandab neid?

• Kas faktid vastavad tõele?

1. Vaata videot: Vladimir Putini kõne fragmendid Delfis (kestus 1:30 min).

Ülesanne

“Terevisioon” (04.03.2022)

Tutvu teemaga lähemalt siin (kestus 8:16 min)

Allikas: https://novaator.err.ee/1149863/milliseid-vorme-valeinfo-votab-ja-kuidas-see-levib

2017. aasta lõpus hakkas kulutulena levima uus mõiste: süvavõltsing ehk deepfake. See mõiste tähendab, et süvaõppe tehnoloogia abil suudab tehisintellekt video- või fotomaterjali põhjal ära õppida inimese liigutused, näiteks suu liikumise ja kõne, ning loob selle põhjal uusi võltsvideoid. Ehk mida rohkem on inimesest veebis pilte või videoid, seda sobivam kandidaat on see isik neile, kes süvavõltsinguid luua soovivad.

Mis on süvavõltsing?

Sotsiaalmeedia võidukäik on propaganda levikut kahtlemata tunduvalt lihtsustanud, sest info levib äärmiselt kiiresti, jõudes sageli väga suure vaatajaskonnani. Kaks nähtust, mis on sotsiaalmeedia kontekstis olulised:

• filtrimull ja
• kajakamber.

Propaganda sotsiaalmeedias

Allikas: https://novaator.err.ee/1071307/kuidas-tarbida-infot-tervislikult-viis-lihtsat-soovitust

Meediauurija Eli Pariser on filtrimulli defineerinud nii: “Sotsiaalmeedias tekkiv infomull, kus inimese otsinguajaloo ning muude tegevuste põhjal loob algoritm kasutaja ümber ühetaolise inforuumi, pakkudes üha rohkem ja rohkem vaid seda, mille vastu inimene juba on huvi tundnud. Seda ilmestab näiteks Google'i otsing, kus üks inimene saab sama märksõnaga ühesugused tulemused, teine teistsugused – lähtuvalt inimese personaalsest otsinguajaloost.”

Filtrimull

Allikas: https://novaator.err.ee/1071307/kuidas-tarbida-infot-tervislikult-viis-lihtsat-soovitust

Kajakamber, nagu nimigi vihjab, on keskkond, kus sarnased vaated ja arvamused korduvad, kinnistuvad ja sageli paraku polariseeruvad – kui oleme liigselt avatud uudistele, gruppidele jm, mis meile meeldivad või millega nõustume, moonutab see meie teadmisi, sest näeme liiga palju ühte vaatenurka ja teist mitte piisavalt.

Kajakamber

Rohkem infot kinnituskalduvuse kohta jagab eesti juutuuber Kätriin Huttunen (kestus 14:36 min)

Loe lisaks: https://www.propastop.org/2020/10/15/tajuvead-tagauks-valeinfole/

Soovitame uurida ja lugeda iga teema kohta mitmeid erinevaid allikaid (uudisteportaale, raporteid, artikleid) jms. Allikate puhul tasub ka kindlasti uurida ja mõelda, millised on väljaande või autori üldised seisukohad.

Sageli kipume infootsingu käigus (olgu see siis guugeldamine või mujalt info otsimine) eelistama materjali, mida ise õigeks arvame või peame ning eirame seejuures vastaspoole argumente. Sellist nähtust nimetatakse kinnituskalduvuseks (inglise k confirmation bias).

Kinnituskalduvus

Nõuandeid valeinfos orienteerumiseks on kirja pannud teiste seas ka ajakirjanik Jete-Ri Jõesaar

Tutvu kindlasti: Infosõjas osaleva inimese ABC

Propaganda sotsiaalmeedias

Vene-Ukraina sõja kontekstis on oluline mainida, et Venemaa on takistanud ligipääsu mitmele sotsiaalmeediakeskkonnale, muuhulgas Twitterile ja Facebookile, sest need tegelevad jõudsalt faktikontrolliga. Ka populaarses platvormis TikTok levib kontrollimata teave ja seetõttu on just Vene-Ukraina sõja kontekstis seal vallandunud omalaadne infosõda.

Loe ka faktikontrolli: www.reuters.com/article/factcheck-tiktok-tank/fact-check-tiktok-video-showing-how-to-work-russian-military-tanks-predates-invasion-idUSL1N2V520P

2. Arutle pinginaabriga / väikses rühmas, kas tegu on neutraalse videoga? Kas videost tuleb välja, et tegu on sõjaga seotud videoga (vt ka uudise pealkirja)?

1. Vaata videot: www.facebook.com/JewishBreakingNews/videos/660190895197686/ (vajadusel lülita sisse ingliskeelsed subtiitrid).

Ülesanne

• How to spot video and photo fakes as Russia invades Ukraine

• This is how journalists figure out if all those Ukraine videos are real

Kuidas videote õigsust kontrollida?

newslit.org

checkology.org ja

Allikad: ifla.org;

• Uuri info allikat. Kontrolli veebilehe aadressi õigsust; rubriik "meist" / "kontakt" – kas need on lehele lisatud?
• Uuri info autorit. Kas allikale on lisatud autorid? Kas need isikud on päriselt olemas ja usaldusväärsed?
• Uuri info ajakohasust. Kas allikale on lisatud kuupäev? Valeuudised võivad käsitleda allikaid, mis on ilmunud aastaid tagasi ja pole enam ajakohased.

Juhiseid valeinfo märkamiseks

newslit.org

checkology.org ja

Allikad: ifla.org;

• Milline on sinu reaktsioon? Kas informatsioon tekitab sinus tugevat reaktsiooni? Kas loodad, et info on tõene/vale; liiga hea, et olla tõsi?
• Pealkiri/sõnum. Kas pealkirjas on kasutatud trükitähti, hüüumärke? Kas üritatakse jätta muljet, et uudises avaldatakse mingi suur saladus? Loe edasi.
• Toetavad allikad ja tõendusmaterjal. Kas faktidele on viidatud? Kas fakte on võimalik kontrollida? Kliki uudises välja toodud linkidel ja tee kindlaks, kas allikad on täpsed ja toetavad uudist. Mida ütlevad teised allikad (nt teised uudisteportaalid) sellel teemal?

Juhiseid valeinfo märkamiseks

VAATA VEEL: https://www.haridus.nlib.ee/post/marka-vaarinfot

newslit.org

checkology.org ja

Allikad: ifla.org;

• Hinda fotosid/videoid. Kas need on autentsed? Nt pole kontekstist välja võetud, töödeldud või mingil moel manipuleeritud?
• Kasuta otsingumootorit TinEye või otsingut Google Images, et teha kindlaks pildi allikas.
• Kas see on nali? Tegemist võib olla satiiri või pilaga.

Juhiseid valeinfo märkamiseks

Tartu Ülikooli teadlaste koostatud nimekiri usaldusväärsetest infokanalitest Vene-Ukraina sõja kontekstis: https://ut.ee/et/sisu/kust-leida-usaldusvaarset-teavet

• https://www.stopfake.org/en/main/

• https://euvsdisinfo.eu/

• https://ukrainefacts.org/

• https://www.propastop.org/

Kasulikke allikaid, kust fakte kontrollida:

Lisamaterjalid

A guide to deciphering pro-Kremlin disinformation around Putin's war:

• https://euvsdisinfo.eu/a-guide-to-deciphering-pro-kremlin-disinformation-around-putins-war

Ukraine crisis: Is Russia waging an information war?

• https://www.bbc.com/news/60292915

Ukraine crisis: Vladimir Putin address fact-checked:

• https://www.bbc.com/news/60477712

Vladimir Putini sõnavõtud - faktikontrollid:

• https://www.politifact.com/personalities/vladimir-putin/

Lisamaterjalid

Kuidas alternatiivtegelased üleöö Moskva-meelseks muutusid:

• https://www.err.ee/1608518075/pealtnagija-kuidas-alternatiivtegelased-uleoo-moskva-meelseks-muutusid

Ilmar Raag: kuidas analüüsida sõda Ukrainas?

• https://edasi.org/118437/ilmar-raag-kuidas-analuusida-soda-ukrainas/

Ohtlikud sõjavaled sotsiaalmeedias ja kuidas neid ära tunda:

• https://epl.delfi.ee/artikkel/96016563/ulevaade-ja-opetus-ohtlikud-sojavaled-sotsiaalmeedias-ja-kuidas-neid-ara-tunda

Lisamaterjalid

Combating disinformation about the war in Ukraine:

• https://newslit.org/combating-disinformation-about-the-war-in-ukraine/

Ukraine conflict: Many misleading images have been shared online:

• https://www.bbc.com/news/60513452

Ukraine conflict: Further false images shared online:

• https://www.bbc.com/news/60528276

Ukraine invasion: Misleading claims continue to go viral:

• https://www.bbc.com/news/60554910

Lisamaterjalid

esilehele

Rahvusraamatukogu kogub desinformatsiooni ja infomanipulatsioonide alast kirjandust, vaata lähemalt:

• https://www.nlib.ee/et/sisu/infomanipulatsioonid

Küberturvalisus ja infosõda: kuidas käituda?

• https://kriis.ee/julgeolekuolukord-euroopas/kriisideks-valmistumine-eestis/kuberturvalisus-ja-infosoda

Materjale õpetajatele: küberturvalisus ja infosõda:

• https://www.targaltinternetis.ee/uudised/2022/03/materjale-opetajatele-kuberturvalisus-ja-infosoda/

Lisamaterjalid