Want to make creations as awesome as this one?

Transcript

KUIDAS TEHA SEADUST?

PANE ENNAST PROOVILE

1

§ 1/10

B

kohus

c

Riigikogu

Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik. Demokraatiat iseloomustab võimude lahusus: seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim. KÜSIMUS: Kes teostab seadusandlikku võimu?

a

valitsus

järgmine

1

ÕIGE VASTUS: RIIGIKOGUSeadusandlikku võimu esindab Riigikogu, ülesandeks seaduste vastuvõtmine ja muutmine.Täidesaatvat võimu esindab valitsus, mis vastutab seaduste ellurakendamise eest. Kohtuvõimu esindavad kohtud ja õiguskantsler, ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse.

§ 1/10

1

VALE VASTUS!

§ 1/10

Proovi uuesti

2

Seaduse algatamine.KÜSIMUS: Kellel on seaduse algatamise õigus?

§ 2/10

a

kõigil nimetatutel

B

c

ainult valitsusel

  • Riigikogu liikmel
  • valitsusel
  • presidendil

ainult presidendil

järgmine

2

ÕIGE VASTUS: KÕIGIL NIMETATUTELSeaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonil, komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. Seaduseelnõu antakse üle täiskogu istungi juhatajale enne istungi algust. Seaduste loomisel töötavad Riigikogu ja valitsus koos. Enamiku seaduseelnõudest algatab valitsus, osaledes seega ka nende menetlemisel. Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide algatatud seaduseelnõude kohta tuleb küsida valitsuse seisukohta. Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil.

§ 2/10

2

VALE VASTUS!

§ 2/10

Proovi uuesti

3

§ 3/10

a

juhtivkomisjon

B

õiguskomisjon

c

alatine komisjon

Riigikogu alatised komisjonid katavad riigielu valdkondade kaupa ning nende peamine ülesanne on valmistada ette seaduseelnõusid täiskogu istungil arutamiseks.KÜSIMUS: Kuidas nimetatakse komisjoni, mis tegeleb Riigikogus seaduseelnõu menetlemisega?

3

järgmine

ÕIGE VASTUS: JUHTIVKOMISJONJuhtivkomisjon on üks üheteistkümnest alatisest komisjonist ja selle määrab Riigikogu juhatus teemavaldkonna järgi.

§ 3/10

3

VALE VASTUS!

§ 3/10

Proovi uuesti

4

Seaduste valmimise protsessi esimesel etapil toimub info kogumine, seaduse vajalikkuse sõnastamine, esialgse teksti koostamine, mõistete määratlemine.KÜSIMUS: Kas on vajalik suhtlemine huvigruppidega?

§ 4/10

a

ei

B

jah

c

äärmisel vajadusel

4

järgmine

ÕIGE VASTUS: JAHHuvigruppide kaasamine seadusandlikku protsessi on koostöö riigi ja kodanike vahel ning parima tulemuse saavutamine kõigi kodanike jaoks sõltub osapoolte kaasatusest otsustusprotsessidesse.

§ 4/10

4

VALE VASTUS!

§ 4/10

Proovi uuesti

5

§ 5/10

a

3

B

1

c

niipalju kui vaja

Teisel etapil toimub seaduseelnõu algatamine Riigikogus. Pärast seaduseelnõuga tutvumist esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu Riigikogu täiskogule arutamiseks. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. KÜSIMUS: Mitu lugemist peab läbima seaduseelnõu?

järgmine

5

ÕIGE VASTUS: 3Seaduse vastuvõtmiseks tuleb seaduseelnõu Riigikogus üldjuhul arutada vähemalt kolmel lugemisel.

§ 5/10

5

VALE VASTUS!

§ 5/10

Proovi uuesti

6

Esimesel lugemisel toimub seaduseelnõu tutvustamine – kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Pärast esimest lugemist otsustatakse, kas saata eelnõu teisele lugemisele või arvatakse eelnõu menetlusest välja. Kui eelnõu läheb teisele lugemisele, antakse kirjalike muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. KÜSIMUS: Kellel on õigus esitada muudatusettepanekuid pärast esimest lugemist?

§ 6/10

a

ainult Riigikogu esimehel

B

presidendil

c

kõikidel Riigikogu liikmetel

6

järgmine

ÕIGE VASTUS: KÕIKIDEL RIIGIKOGU LIIKMETELMuudatusettepanekute tegemise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonidel ja komisjonidel. Teiseks lugemiseks arutab juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekud läbi ja kannab eelnõu teksti need muudatusettepanekud, millega ta nõustub. Peale selle koostab juhtivkomisjon muudatusettepanekute loetelu. Eelnõu uus redaktsioon ja muutmisettepanekute loetelu jagatakse kõigile Riigikogu liikmetele.

§ 6/10

6

VALE VASTUS!

§ 6/10

Proovi uuesti

7

§ 7/10

a

ei

B

jah

c

erandkorras

Teisel lugemisel kuulatakse ära juhtivkomisjoni ettekanne. Järgnevad Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide esindajate sõnavõtud. Seejärel toimub muudatusettepanekute hääletamine. Võidakse teha ka ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele. KÜSIMUS: Kas teist lugemist on võimalik katkestada?

7

järgmine

ÕIGE VASTUS: JAHTeist lugemist võib katkestada uute muudatusettepanekute tegemiseks. Teist lugemist on võimalik korduvalt katkestada.

§ 7/10

7

VALE VASTUS!

§ 7/10

Proovi uuesti

8

Kolmandale lugemisele saadetud eelnõusse võib muudatusettepanekuid teha üksnes fraktsioon või alatine komisjon, samuti tohib eelnõu kohta sõna võtta üksnes fraktsiooni või komisjoni esindaja. Toimub lõpphääletus.KÜSIMUS: Milliste seaduste vastuvõtmiseks peab olema istungist osavõtvate Riigikogu liikmete poolthäälte enamus?

§ 8/10

B

lihtseaduste

c

põhiseaduse

a

kodakondsusseaduste

järgmine

8

ÕIGE VASTUS: LIHTSEADUSEÜldjuhul on seaduse vastuvõtmiseks vaja poolthäälteenamust ehk enamus istungil osalevatest saadikutest peab hääletama seaduse vastuvõtmise poolt. Erandiks on põhiseaduses loetletud nn konstitutsioonilised seadused, mille vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk poolthääli peab olema vähemalt 51. Selliseks seaduseks on näiteks kodakondsusseadus.

§ 8/10

8

VALE VASTUS!

§ 8/10

Proovi uuesti

9

§ 9/10

a

Riigikogu laiali saata

B

ise ametist lahkuda

c

võib pöörduda Riigikohtusse

Riigikogus vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. President võib kasutada oma vetoõigust ning seaduse Riigikogusse tagasi saata. KÜSIMUS: Mis on presidendi järgmine samm kui Riigikogu seadust siiski ei muuda?

järgmine

9

ÕIGE VASTUS: VÕIB PÖÖRDUDA RIIGIKOHTUSSEPresident võib jätta Riigikogus vastu võetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab presidendi tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab president seaduse välja või taotleb riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist. Kui riigikohus rahuldab presidendi taotluse, jääb seadus jõustumata. Kui riigikohus jätab taotluse rahuldamata, peab president seaduse välja kuulutama.

§ 9/10

9

VALE VASTUS!

§ 9/10

Proovi uuesti

10

Kui Vabariigi President kuulutab seaduse välja, esitatakse see Riigi Teatajale avaldamiseks hiljemalt järgmisel päeval ja avaldatakse seal seitsme tööpäeva jooksul pärast esitamist. KÜSIMUS: Millal jõustub seadus pärast Riigi Teatajas avaldamist?

§ 10/10

a

kohe

B

kuu aja pärast

c

10. päeval

10

järgmine

ÕIGE VASTUS: 10. PÄEVALSeadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei sätestata teist tähtaega.

10/10

10

VALE VASTUS!

§ 10/10

Proovi uuesti

TEHTUD! KUIDAS LÄKS?

Fotod: Riigikogu fotoarhiiv