Want to make creations as awesome as this one?

Hakka kunstidetektiiviks ja leia igalt fotolt üks detail, mis on valesti. Vastamiseks kasuta katse-eksitusmeetodit.

Transcript

ÄRAARVAMISMÄNG

Teosed Kumu kunstimuuseumi uuelt püsinäituselt „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945ˮ

START

KUMB ON ÕIGE?

01 Otto Zoege von Manteuffel. Carl Magnus Manteuffeli perekond. 1850. aastad. Eesti Kunstimuuseum

ÕIGE! Siin on kunstnik kujutanud ennast pereringis ema ja õdedega. Kunstniku isa, kes oli selleks ajaks juba surnud, on raamitud pildil. Uuri seda maali ja mõtle, mis tegevusi peeti 19. sajandi keskel mõisnikuperes kohaseks naistele ja missuguseid meestele? Tea, et kunstniku isa, Karl Magnus Zoege von Manteuffeli õed olid abielus kunstnikest kaksikvendade Kügelgenidega. Siin ühe venna, Gerhard von Kügelgeni, autoportree. Autoportree on teos, mille kunstnik on teinud iseendast. Portree on inimest kujutav kunstiteos. Sellel võib olla terve keha või ainult nägu.

02 Johann Köler. Kunstniku sünnipaik. 1868. Eesti Kunstimuuseum

ÕIGE! Kunstnik Johann Köler kujutab siin maalil oma kodutalu Viljandis. Ta armastas oma sünnipaika väga ja signeeris seepärast nii mõnedki teosed nimega „Wiliandiˮ. Signatuur ehk ehk kunstniku allkiri on kunstniku oma käega kirjutatud nimi teose allservas.

PROOVI UUESTI

VALE!

ORIGINAALIL ON IKKAGI REBANE KA

03 Paul Gerhard Rosen. Maastik veekoguga. 1906. Eesti Kunstimuuseum

ÕIGE! Paul Gerhard Roseni õhulisel maastikul on jäädvustunud vaikus ja rahu. Vaikus on tavaliselt eriti võimas just valgetel ja lumistel talvemaastikel. Siin on aga tunda, kuidas päikesevalgus sulatab lume ja päästab helid valla. Kuulata korraks – milliseid loodushelisid kuuled? Aga millist muusikat siit kostuks?

PROOVI UUESTI

VALE!

PAREMALE ALLA NURKA ON LISATUD LUMI JA VÄIKE JÄNES

04 Konrad Mägi. Elsi Lõo portree. 1915. Eesti Kunstimuuseum

ÕIGE! Kunstnik Konrad Mägi jõudis kunsti juurde tavatult hilises eas. Maalikunstiga hakkas ta tegelema alles 27-aastaselt. Ometi on ta tänasel päeval üks Eesti armastatumaid kunstnikke, keda hinnatakse eriti oma ekspressiivse ja julge maalilaadi ning värvivaliku pärast. Proovi kokku lugeda, mitut erinevat värvi sa portreel näed? Ekspressiivne ehk ilmekas, väljendusrikas. Portree on inimest kujutav kunstiteos. Sellel võib olla terve keha või ainult nägu.

PROOVI UUESTI

VALE!

ELSI NÄOL POLE TEGELIKULT TEDRETÄHNE

05 Ado Vabbe. Pariisi tänavastseen.1924. Eesti Kunstimuuseum

ÕIGE! Kunstnik Ado Vabbe on tuntud kui üks liikuvamate piltide loojaid. See futuristlik teos „Seine’i jõgi” koosneb segipaisatud väikestest killustatud geomeetrilistest kujunditest. See ei tähenda, et kunstnik oleks neid killukesi siin lihtsalt laiali paisanud. Legendaarse Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõuna mõtles Vabbe vägagi teose ülesehituse ehk kompositsiooni peale. Mõtle kaasa ja jaota see teos oma peas suurteks geomeetrilisteks kujunditeks. Kus võiks olla suurim kolmnurk või ristkülik? Futuristlik on futurismile omane. Futurism on Itaalias 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis eitas agressiivselt mineviku kultuuritraditsioone ja esteetilisi norme ning ülistas tulevikku, uut tehnitsistlikku ühiskonda, kaasaegset suurlinna, kiirust, elektrit jne.

PROOVI UUESTI

VALE!

PÄIKEST ON NIHUTATUD VASAKULE

06 Karin Luts. Figuurid mustas. 1939. Eesti Kunstimuuseum

ÕIGE! 20. sajandi esimese poole naiskunstnik Karin Luts ei püüdnud sobituda meeskunstnike maailma – ta lõi hoopis oma maailma. Ta oli ka üks väga eneseteadlik kunstnik, kellele meeldis lõputult portreteerida iseennast. Ta ilmub pea kõikidel oma piltidel. Ka sellel maalil on üks nägu väga sarnane Karin Lutsule. Kas märkad sarnasust? Vaata neid figuure tähelepanelikult. Kes nad võiksid olla? Kas tegemist on naiste või meestega? Miks sa nii arvad? Portree on inimest kujutav kunstiteos. Sellel võib olla terve keha või ainult nägu.Figuur on kuju. Siin pigem isik, tegelane.

PROOVI UUESTI

VALE!

ORIGINAALIL ON SIISKI KUUS NÄGU

07 Felix Randel. Naised rannal. 1940. Eesti Kunstimuuseum

ÕIGE! Felix Rendeli maalil ühendab neid naisi peale jooksmisrõõmu ka ühesugused maikalaadsed spordikostüümid. Maikast sai meestele ja naistele ühine nooruslikkust märgistav ese, mis peagi kasvas üle tubli, füüsiliselt heas vormis ja osava nõukogude inimese sümboliks. Nõukogude Liidus saab alles 1960. aastatest alates rääkida rannariiete suurtootmisest. Enne seda oli aluspesu aktsepteeritud rannariietus. Kujuta nüüd neid naisi meie kaasaega, kuidas pilt muutuks? Maika tuleneb venekeelsest sõnast майка ja tähendandab alussärki, särgikut. Sümbol on tähendusega ese, kujund või märk. Sümboli abil edastatakse sõnumit.

PROOVI UUESTI

VALE!

ÜKS JOOKSJA ON ÜLELIIGNE

Tuvastasidki kõik seitse krutskit. Palju õnne!

ALUSTA UUESTI

PROOVI UUESTI

VALE!

RAAMITUD PILDI SEES ON MEHE NÄGU SAMASUGUNE NAGU ÜHE MAALIL OLEVA NAISE NÄGU