KOMMUNISM JA TERROR EST

ALUSTA

START HERE

VIRTUAL EXHIBITION

COMMUNISM AND TERROR

VIRTUAALNÄITUS

KOMMUNISM JA TERROR

KOMMUNISTLIK EKSPANSIOON

Kommunism oli 20. sajandi üks mõjukamaid ideoloogiaid, mis pimestas miljoneid inimesi üle maailma, eriti neid, kellel puudus vahetu kokkupuude selle rakendamisega. Samas oli see kannatuseks sadadele miljonitele, kes pidid elama režiimide all, mis toetusid kommunistlikule õpetusele

KOMMUNISTLIK ÕPETUS

SISSEJUHATUS

Esimese maailmasõja apokalüpsise varjus kujutlesid kommunistid end olevat ajaloolise lõppmängu asjaosalised. Nad seadsid eesmärgiks vana maailma varemetele uue ühiskonna ülesehitamise, mis oleks vaba korruptsioonist, ebausust, omandiinstinktist ja individualismist, aga ka radikaalselt puhastatud, ühtlustatud ja tasalülitatud ning distsiplineeritud.

KOMMUNISMI OLEMUS

LOE EDASI...

1918. aastaks oli pandud alus vangilaagrite süsteemi ülesehitamiseks, mis peagi pidi hõlmama kogu Nõukogude Liidu. 1930. aastate algusest tunti seda süsteemi nime all GULag (Главное управление лагерей, Laagrite peavalitsus). Terminist Gulag sai Nõukogude repressiivsüsteemi sünonüüm: ebainimlikud elutingimused, erakordselt raske füüsiline töö, karmid karistused, alatoitlus, kurnatus, haigused ja surm.

VÄGIVALLA-POLIITIKA

LOE EDASI...

Nõukogude Liidu liidrid kujundasid „Talvepalee ründamisest“ 25. oktoobril (7. novembril) 1917. aastal kommunismi keskse müütilise narratiivi. Tegelikkuses haarasid bolševikud võimu peaaegu ilma võitluseta. Revolutsioon oli Venemaal alanud juba sama aasta veebruaris (märtsis) tsaari troonist loobumisega.

NÕUKOGUDE LIIT

LOE EDASI...

Eesti kuulus enne omariikluse saavutamist Vene tsaaririigi koosseisu. Tsaari kukutamine 1917. aasta veebruaris, riigi langemine revolutsioonilisse segadusse ja lüüasaamised Esimeses maailmasõjas viisid Vene impeeriumi lagunemiseni ning mitme iseseisva riigi, kaasa arvatud Eesti Vabariigi tekkimiseni 1918. aastal.

EESTI

LOE EDASI...

KATYŃI KURITEGU

Poola iseseisvus taastati 1918. aastal, kuid Poola saatuse otsustas 1939. aasta augustis sõlmitud Hitleri-Stalini pakt. 1. septembril 1939 tungis Saksa Wehrmacht Poolasse ja alustas Teist maailmasõda. Poola jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, sest 17. septembril 1939 Poolasse tunginud Nõukogude Liit okupeeris Poola idaalad, nagu oli kokku lepitud.

POOLA

LOE EDASI...

Pärast seda, kui Teises maailmasõjas oli Saksa Wehrmacht 1944. aasta lõpus Albaaniast taganenud, haarasid riigis võimu kommunistide kontrollitud partisaniüksused Enver Hoxha juhtimisel ja kehtestasid stalinistliku diktatuuri. Puhastused algasid juba 1944. aastal. Ennekõike langesid puhastuste esimese faasi ohvriks Balli Kombëtari nimelise vabariikliku partisaniliikumise võitlejad ja toetajad.

ALBAANIA

LOE EDASI...

Ametlikult ei erinenud kommunistlikud riigid demokraatlikest kuigi palju. Nende konstitutsioonid tagasid kõik kodaniku- ja inimõigused, nagu kõne- ja ühinemisvabadus, usuvabadus jne. Nagu ütles üks Poola dissident: kommunistlikud konstitutsioonid olid „ilusad imitatsioonid“

PÕHISEADUS JA KOHTUSÜSTEEM

SALATEENISTUSTE MEETODID

EMIL BARCHAŃSKI

LOE EDASI...

Iga kodanikku, kelle tegevust salateenistused käsitasid „vaenulikuna“, võis represseerida „mitteametlike“ meetoditega ja/või "ametlike" repressioonidega.

REPRESSIOONID

„MITTEAMETLIKUD“ REPRESSIOONID

„AMETLIKUD“ REPRESSIOONID

Pärast Teist maailmasõda said võitjad, Stalin ja Nõukogude Liit, oma otsese või kaudse kontrolli alla tohutu suure osa Ida- ja Kesk-Euroopast.

OPOSITSIOON JA VASTUPANU-LIIKUMINE KOMMUNISTLIKE RIIGIVÕIMU-ORGANITE VASTU KESK- JA IDA-EUROOPAS (1944–1989)

LOE EDASI...

NEETUD SÕDURID (ŻOŁNIERZE WYKLĘCI)

Erineva taustaga inimesed liitusid eri põhjustel relvastatud vastupanuliikumisega. Mõned relvastatud grupid olid hästi organiseeritud, teised kaootilisemad, spontaanselt sündinud ja nõrgema distsipliiniga.Mõnes riigis saavutas relvastatud vastupanuliikumine teatud edu.

RELVASTATUD ANTISOVETLIK VÕITLUS

LOE EDASI...

RELVASTAMATA VASTUPANU JA INIMÕIGUSTE KAITSE LIIKUMISED

VÕITLUS INIMÕIGUSTE EEST: HELSINGI GRUPID

NÕUKOGUDE LIIDU DISSIDENTIDE LIIKUMINE

ILLEGAALSED VÄLJAANDED

MASSILISED PROTESTI-AKTSIOONID, ÜLESTÕUSUD JA KOMMUNISMI-VASTASED REVOLUTSIOONID

ÜLESTÕUS IDA-SAKSAMAAL 1953. AASTAL

PROTESTID POZNAŃIS 1956. AASTAL

MASSILISED PROTESTI-AKTSIOONID, ÜLESTÕUSUD JA KOMMUNISMI-VASTASED REVOLUTSIOONID

UNGARI ÜLESTÕUS

Kommunistlikud režiimid põrkusid ka sisemiste reformikatsetega, mille algatasid kommunistlike parteide liikmed ise. Üks kuulsamaid katseid toimus kommunistlikus Tšehhoslovakkias.

VASTUPANU JA REFORMID KOMMUNISTLIKUS PARTEIS

PRAHA KEVAD

LOE EDASI...

Üks idabloki antikommunistlikke liikumisi oli nii tugev, et täna defineeritakse seda terminit „opositsioon“ kasutades.

VASTUPANU JA REFORMID KOMMUNISTLIKUS PARTEIS

OPOSITSIOON

NSV Liidu etteotsa sai 1985. aastal parteijuhina Mihhail Gorbatšov, kes alustas ühiskondlikult ja majanduslikult stagneerunud riigi ulatuslikku reformimist, mida tuntakse perestroika ja glasnosti poliitikana. Vastu ootusi ei tugevdanud ümberkorraldused kommunistlikku impeeriumit, vaid viisid selle lagunemiseni 1980. aastate lõpus.

LÕPETUSEKS

LOE EDASI...

alusta siit

Vaata ka: Saabus "VABASTAJA" näitust

Näitus on valminud rahvusvahelises koostöös Eesti Mälu Instituut Martin Andreller, Toomas Hiio, Olev Liivik, Sandra Vokk Bundesstiftung zur Aufarbeitung der SED-Diktatur/ Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Diktatuuri Uurimise Liidusihtasutus Anna Kaminsky, Sabine Kuder Okupacijų ir laisvės kovų muziejus/ Leedu Okupatsioonide ja Vabadusvõitluse Muuseum Ramunė Driaučiūnaitė, Monika Kareniauskaitė Instytut Pamięci Narodowej/ Poola Rahvusliku Mälu Instituut Władysław Bułhak, Tomasz Ginter, Marzena Kruk, Dorota Koczwańska-Kalita Kuraator: Olev Liivik Toimetanud: Toomas Hiio, Olev Liivik, Signe Siim, Peeter Tammisto Tõlge eesti keelde: Toomas Hiio, Olev Liivik Tõlge inglise keelde: Peeter Tammisto ja tekstide autorid Virtuaalnäituse kujundus: Marko Poolamets

KOMMUNISM JA TERROR