Want to make creations as awesome as this one?

No description

More creations to inspire you

Transcript

Ajaloonäitus Punaarmeed kui vabastajat ülistava propaganda ja tegeliku elu vastuoludest Eestis aastatel 1944–1945,Saabus „vabastaja“,VAATA,Näituse on koostanud Eesti Mälu Instituut koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga,Tekstid on avaldatud muutmata kujul.Isikud ja kohad on tuvastatud ja kirjavead parandatud.Tekstides on nurksulgudes koostajate selgitused.,„Nõukogude vägede saabumisega seda piirkonda tabanud hävingule pole tänapäeva Euroopal vastu panna võrreldavat kogemust. Leidus suuri alasid, kus kõikide võimalike tundemärkide põhjal otsustades polnud pärast Nõukogude vägede möödumist ellu jäänud ühtki meest, naist või last... Venelased pühkisid kohaliku elanikkonna minema viisil, millele pole midagi võrreldavat Aasiast tulnud hordide ajast saadik.“,Nii kirjeldas USA diplomaat George Kennan Punaarmee edasitungi Ida-Euroopas aastatel 1944–1945.,Saksamaa ja NSV Liit ei tunnustanud omavahelises sõjas Haagi konventsiooni maasõja seadustest ja tavadest. Nii ei kaitsnud idarindel tsiviilelanikke ükski mõlema poole tunnustatud rahvusvaheline kokkulepe. Režiimide ideoloogiast või eskaleerunud vägivallast tuleneva genotsiidi ning inimsusvastaste ja sõjakuritegude ohvreid oli miljoneid.,NSV Liidus, eriti Punaarmees, õhutati kogu sõja vältel vaenu Saksa okupantide vastu, kelle vastu võitlemiseks kõlbas iga vahend. Aastatel 1944–1945 langes selle vaenu ohvriks hulk tsiviilelanikke terves Ida-Euroopas.,Ilmumisaeg: 1940 ,Punaarmeelaste rüüstamised, röövid, tapmised ja vägistamised tabasid enamasti saksa alasid, kuid puutumata ei jäänud ka ülejäänud „vabastatud“ maad. Piir vaenlase ja oma vahel oli ähmane ning vägivald ja rüüstamine tabas ka 1939/1940. aastal annekteeritud piirkondi, mida NSV Liit pidas omaks, sealhulgas Eestit.,Saksa okupatsiooni alt vabastatud Ida-Euroopas asendus üks diktatuur teisega ja seda ligi pooleks sajandiks. Sel ajal täitis suure osa avalikust ruumist massiivne propaganda „Punaarmee-Vabastaja“ tohutusuurest rollist natsismi purustamisel.,Ilmumisaeg: 1941,Propaganda,...olid enamasti vastuolus.,Käesolev näitus kajastab vastuolu propaganda ja tegeliku olukorra vahel, kasutades propagandaplakateid ning paralleelselt „teateid tegelikkusest“ – Eesti NSV partei-, täitev- ja kohaliku võimu ettekandeid, kaebusi ja märgukirju ning Nõukogude julgeolekuasutuste kokkuvõtteid banditismiilmingutest aastatest 1944 ja 1945, mida säilitatakse Eesti Rahvusarhiivis.,ja,tegelikkus...,Propaganda,...olid enamasti vastuolus.,Käesolev näitus kajastab vastuolu propaganda ja tegeliku olukorra vahel, kasutades propagandaplakateid ning paralleelselt „teateid tegelikkusest“ – Eesti NSV partei-, täitev- ja kohaliku võimu ettekandeid, kaebusi ja märgukirju ning Nõukogude julgeolekuasutuste kokkuvõtteid banditismiilmingutest aastatest 1944 ja 1945, mida säilitatakse Eesti Rahvusarhiivis.,ja,tegelikkus...,Ilmumisaeg: 1941,„Töölis-talupoegade Punaarmeesõjaväe vandetõotuse tekst “,TÕOTUS OLLAVÄÄRIKAS JA AUS,Ilmumisaeg: 1941,„Töölis-talupoegade Punaarmeesõjaväe vandetõotuse tekst “,TÕOTUS OLLAVÄÄRIKAS JA AUS,„Teatud osa punaväest tunnevad end nagu vaenlase territooriumil. Inimestele jääb mulje, nagu vaataks Nõukogude võim ükskõikselt korralagedusele.“,KORRALAGEDUS,Virumaa TSN täitevkomitee (maakonnavalitsuse) esimeheM. Lepiku ettekanne Eesti NSV rahvakomissaride nõukogu (valitsuse) esimeheleArnold Veimerile,7. oktoober 1944,„Teatud osa punaväest tunnevad end nagu vaenlase territooriumil. Inimestele jääb mulje, nagu vaataks Nõukogude võim ükskõikselt korralagedusele.“,KORRALAGEDUS,Virumaa TSN täitevkomitee (maakonnavalitsuse) esimeheM. Lepiku ettekanne Eesti NSV rahvakomissaride nõukogu (valitsuse) esimeheleArnold Veimerile,7. oktoober 1944,Autor: Nikolai ŽukovIlmumisaeg: 1950 ,„Me võitlesime välja rahu rahvastele -seda me ka kaitseme! “,RAHU RAHVASTELE,„Vanamees, kes sõjaväelasi takistama läks, peksti viimaste poolt poolsurnuks.“,Vägivald,Saaremaa maakonnavalitsuse esimehe ettekanne Eesti NSV valitsusele (väljavõtted),10. jaanuar 1945,„Vanamees, kes sõjaväelasi takistama läks, peksti viimaste poolt poolsurnuks.“,Vägivald,Saaremaa maakonnavalitsuse esimehe ettekanne Eesti NSV valitsusele (väljavõtted),10. jaanuar 1945,„Eesti rahva tulevik on kindlustatud Nõukogude Liidu rahvaste vennalikus peres “,KINDEL TULEVIK,Kunstnik: Evald Okas Ilmumisaeg: 1945 ,„Talupoeg, kes läks röövlitele järele, tapeti viimaste poolt Roobu talu lähedal.“,tapmiNE,Väljavõtted Eesti NSV NKVD (siseasjade ministeeriumi) banditismivastase võitluse osakonna kokkuvõttest juhtumite kohta 1944. aasta oktoobris ja novembris,sügis 1944,„Talupoeg, kes läks röövlitele järele, tapeti viimaste poolt Roobu talu lähedal.“,tapmiNE,Väljavõtted Eesti NSV NKVD (siseasjade ministeeriumi) banditismivastase võitluse osakonna kokkuvõttest juhtumite kohta 1944. aasta oktoobris ja novembris,sügis 1944,Vägivald sõja jalgu jäänute vastu on sama vana kui sõda.II maailmasõjas rakendasid seda tihti sihilikult ja rahvusvahelise tavaõiguse vastaselt nii Saksamaa kui ka NSV Liit. Lisandus Punaarmee lahingutaktika, mis sõdurite elust ei hoolinud. Sõduri iga päev võis olla tema viimane ja paljud võtsidki sellest viimast.,Milovan Đilas, Jugoslaavia kommunist, meenutas Stalini sõnu: „Kas tõesti ei mõisteta sõdurit, kes marsib tuhandeid kilomeetreid läbi vere, tule ja surma ning siis lustib natuke naisterahvaga või haarab kaasa mõne pisiasja?“,Kunstnik: Evald Okas; Ilmumisaeg: 1944,„Seejärel, relvaga ähvardades, vägistasid kõik kolm järgemööda kodanik J.L. ja lahkusid.“,Vägistamine,Eesti NSV NKVD rahvakomissari asetäitja Arved Kalvo ettekanne Eesti NSV valitsusele (väljavõte),16. aprill 1945,„Seejärel, relvaga ähvardades, vägistasid kõik kolm järgemööda kodanik J.L. ja lahkusid.“,Vägistamine,Eesti NSV NKVD rahvakomissari asetäitja Arved Kalvo ettekanne Eesti NSV valitsusele (väljavõte),16. aprill 1945,Kunstnikud: Aleksei Viilup, Felix Valdvere Toimetaja: Raivo Tungla; Ilmumisaeg: 1950,„Meie õnne kaitseb nõukogude armee! “,KAITSTUD ÕNN,„Nad nõudsid veini ja piima ning alustasid läbiotsimist...“,Röövimine,Eesti NSV NKVD banditismivastase võitluse osakonna tegevuse ülevaade (väljavõtted),november 1944,„Nad nõudsid veini ja piima ning alustasid läbiotsimist...“,Röövimine,Eesti NSV NKVD banditismivastase võitluse osakonna tegevuse ülevaade (väljavõtted),november 1944,Autor: Romulus Tiitus,Teksti autor: Mart Raud;Ilmumisaeg: 1948 ,„Enne ja nüüd “,nüüd, kui rahva käes on võim..,Autor: Romulus Tiitus,Teksti autor: Mart Raud;Ilmumisaeg: 1948 ,„Enne ja nüüd “,nüüd, kui rahva käes on võim..,„Mustust ja rämpsu vedeleb kõikjal – ruumides sees ja ümber majade, eriti kuuride all, kus ei ole jalal enam astumise kohta.“,Lagastamine,Tori vallavalitsuse esimeheSergei Hapajevi ettekanne Pärnu maakonnavalitsuse esimehele ,22. märts 1945,„Mustust ja rämpsu vedeleb kõikjal – ruumides sees ja ümber majade, eriti kuuride all, kus ei ole jalal enam astumise kohta.“,Lagastamine,Tori vallavalitsuse esimeheSergei Hapajevi ettekanne Pärnu maakonnavalitsuse esimehele ,22. märts 1945,Tsiviilelanike terroriseerimisest sai käitumismuster.Punaarmeelased ei käsitanudki rüüstamist kuriteona ega isegi mitte taunimisväärsena. Seda õhutas vaen vaenlase vastu ja arusaam õigustatud sõjasaagist. Rüüstamine, lagastamine ja marodeerimine toimus pahatihti ohvitseride käsul või teadmisel. Kindralid ja marssalidki kuni Georgi Žukovini välja ei kohkunud tagasi isikliku sõjasaagi kogumisest. Selleks oli neil ka rohkem võimalusi kui relvaga ähvardades käekelli ja kanamune röövival reasoldatil. Väejuhatuse võitlus marodöörlusega oli hambutu ja põhimõttel „hammas hamba vastu“ tegutsevad punaväelased jäid sageli karistuseta. Distsipliini karmistati alles tükk aega pärast sõja lõppu. ,„Mõnikord lubasid sellist tegevust mõned ohvitserid või sõjaväeosade esindajad.“,Punaarmeelaste röövlijõugud,Eesti NSV NKVD banditismivastase võitluse osakonna õiend banditismi- ja marodeerimisjuhtumite kohta (väljavõte),5. november 1944,„Mõnikord lubasid sellist tegevust mõned ohvitserid või sõjaväeosade esindajad.“,Eesti NSV NKVD banditismivastase võitluse osakonna õiend banditismi- ja marodeerimisjuhtumite kohta (väljavõte),5. november 1944,Punaarmeelaste röövlijõugud,Kunstnik: Lev Samoilov Ilmumisaeg: 1945 ,„NSVL kodanike õigused on tagatud Suure Stalinliku Konstitutsiooniga “,KODANIKU ÕIGUSED,Kunstnik: Lev Samoilov Ilmumisaeg: 1945 ,„NSVL kodanike õigused on tagatud Suure Stalinliku Konstitutsiooniga “,KODANIKU ÕIGUSED,„Sõjaväelased suplevad [Ülemiste] järves tervete allüksuste kaupa, viivad hobuseid vette, uimastavad granaatidega kalu, pesevad pesu ja reostavad järvevett igal moel.“,REOSTAMINE,Eesti NSV valitsuseesimehe asetäitja Arnold Kressi kiri10. kaardiväearmeejuhatajale kindralpolkovnikMihhail Kazakovile,30. august 1945,„Sõjaväelased suplevad [Ülemiste] järves tervete allüksuste kaupa, viivad hobuseid vette, uimastavad granaatidega kalu, pesevad pesu ja reostavad järvevett igal moel.“,REOSTAMINE,Eesti NSV valitsuseesimehe asetäitja Arnold Kressi kiri10. kaardiväearmeejuhatajale kindralpolkovnikMihhail Kazakovile,30. august 1945,Evald Okas. Vana Tallinn on jälle vaba! 1944.Eesti Kunstimuuseum,„Vana Tallinn on jälle vaba! “,VABA TALLINN,„Iga ülespandud post saetakse maha ja põletatakse küttepuudena.“,RÜÜSTAMINE,Keila vallavalitsuse esimeheH. Rallmanni ettekanneEesti NSV valitsuse esimehele vahejuhtumitest 13.–19. jaanuaril (väljavõte),jaanuar 1945,„Iga ülespandud post saetakse maha ja põletatakse küttepuudena.“,RÜÜSTAMINE,Keila vallavalitsuse esimeheH. Rallmanni ettekanneEesti NSV valitsuse esimehele vahejuhtumitest 13.–19. jaanuaril (väljavõte),jaanuar 1945,Punaarmeed Eestis 1944. aastal lillede ja lauluga ei tervitatud, kui kõrvale jätta propagandaasutuste lavastused. Inimesed teadsid, et saabunud on uus okupatsioonivõim.Eestis taas ametisse seatud kommunistliku partei ja Nõukogude võimu asutustele tekitas Punaarmee sõdurite ja ohvitseride omavoli kahekordse mure. Ühelt poolt tuli marodeerimine ja vägivald tõepoolest lõpetada, teisalt aga rahvale selgitada,et saabunud on hoopis „vabastaja“.Peagi teatasid kohalikud partei ja Nõukogude asutused ning julgeolekuosakonnad, et rahvas võrdleb minemakihutatud sakslasi ja „vabastajaid“ ning jõuab järeldusele, et Eesti on sattunud vihma käest räästa alla.,Kunstnikud: Solomon Boim, Juri Neprintsev Ilmumisaeg: 1945 ,Korterist väljatõstmine,M. Tenderi avaldusEesti NSV valitsuseesimehele Arnold Veimerile ,5. oktoober 1945,Korterist väljatõstmine,M. Tenderi avaldusEesti NSV valitsuseesimehele Arnold Veimerile ,5. oktoober 1945,Kunstnik: Viktor Koretski Ilmumisaeg: 1949 ,„Meie õnne kaitseb nõukogude armee! “,TURVATUNNE,Propagandistid ja agitaatorid kurtsid, et punaväelastele ja ohvitseridelegi oli väga raske selgitada, et Eesti ei ole vaenlase maa, vaid Saksa okupatsiooni alt vabastatud Nõukogude liiduvabariik. Eesti NSV kommunistide ettekanded ja märgukirjad, millest osa jõudis Moskvani välja, kirjeldasid üksikasjalikult Punaarmeega Eestisse saabunud (sõja)kuritegude lainet: tapmised, vägistamised, röövimised, vargused, purjuspäi märatsemine, laamendamine jm.Vägivald ei tabanud mitte ainult tsiviilelanikke. Sageli rüüstati ka ametiasutusi ja ühiskondlikke organisatsioone ning omastati ja hävitati nende vara. Põhjus polnud mitte ainult distsipliini puudumine Punaarmees. Omavolitsesid ka sõjaväeüksused ja asutused ning seda oma ülemate korraldusel või teadmisel.Elanikke või asutusi tõsteti korterist välja, et majutada ohvitsere ja teha ruumi oma asutustele. Hoburakendite ja veokite omanikele pandi seadusevastaselt küüdikohustusi. Levis röövpüük, sealhulgas lõhkeaineid kasutades, metsade laastamine, seda ka parkides jne.,„...kandes kõik raamatud laiali ja kiskudes puruks.“,Omavalitsusasutuste rüüstamine,2. oktoober 1944,Kõue vallavalitsuse sekretäri Elmar Uueti seletuskiri,„...kandes kõik raamatud laiali ja kiskudes puruks.“,Omavalitsusasutuste rüüstamine,2. oktoober 1944,Kõue vallavalitsuse sekretäri Elmar Uueti seletuskiri,Metsavargus,Eesti NSV puidutööstuse ja metsamajanduse rahvakomissari ettekanne Eesti NSV valitsuse esimehele Arnold Veimerile ja Eesti NSV parteijuhileNikolai Karotammele (väljavõte),5. aprill 1945,Metsavargus,Eesti NSV puidutööstuse ja metsamajanduse rahvakomissari ettekanne Eesti NSV valitsuse esimehele Arnold Veimerile ja Eesti NSV parteijuhileNikolai Karotammele (väljavõte),5. aprill 1945,Ilmumisaeg: 1946 ,„Elagu meie võimas Punaarmee! “,ELAGU PUNAARMEE,„...jõesuudmes on veepinnal näha suurel hulgal surnud kalu, mida vesi merde viib.“,RÖÖVPÜÜK,Pirita jõe kalakaitseinspektoriK. Tafeli ettekanne kalatööstuse peavalitsusele,14. aprill 1945,„...jõesuudmes on veepinnal näha suurel hulgal surnud kalu, mida vesi merde viib.“,RÖÖVPÜÜK,Pirita jõe kalakaitseinspektoriK. Tafeli ettekanne kalatööstuse peavalitsusele,14. aprill 1945,Kirjavahetus kohalike võimude ja sõjaväeüksuste ülemate vahel näitab täielikku suutmatust rüüstamisele piiri panna: esimestel puudus selleks võim ja teistel tahtmine. On teada ainult üksikud juhtumid, kui süüdlasi karistati. Sõjaväelased enamasti õigustasid oma alluvate tegevust või väitsid, et marodeerimise taga on hoopis kohalikud „bandiidid“.,„...kuidas nii, eestlase pärast mõistetakse mind süüdi?“,KARISTAMATUS,6. september 1945,Eestimaa Kommunistliku Partei keskkomitee I sekretäri Nikolai Karotamme sõnavõtt keskkomitee büroo koosolekul (väljavõte),„...kuidas nii, eestlase pärast mõistetakse mind süüdi?“,KARISTAMATUS,6. september 1945,Eestimaa Kommunistliku Partei keskkomitee I sekretäri Nikolai Karotamme sõnavõtt keskkomitee büroo koosolekul (väljavõte),„...mõni kohalik elanik ei tahtnud heameelega avaldada esinenud väärnähteid, kartes kohalike sõjaväelaste kättemaksu.“,Kättemaksukartus,17. juuli 1945,Eesti NSV Ülemnõukogu saadik kirjanik Aadu Hint Ülemnõukogu presiidiumi esimehele Johannes Varesele, Eesti NSV parteijuhile Nikolai Karotammele, Eesti NSV valitsuse esimehele Arnold Veimerile ja Tartu Riikliku Ülikooli rektorile Alfred Koortile (väljavõtted),„...mõni kohalik elanik ei tahtnud heameelega avaldada esinenud väärnähteid, kartes kohalike sõjaväelaste kättemaksu.“,Kättemaksukartus,17. juuli 1945,Eesti NSV Ülemnõukogu saadik kirjanik Aadu Hint Ülemnõukogu presiidiumi esimehele Johannes Varesele, Eesti NSV parteijuhile Nikolai Karotammele, Eesti NSV valitsuse esimehele Arnold Veimerile ja Tartu Riikliku Ülikooli rektorile Alfred Koortile (väljavõtted),Kirjavahetusest on näha, et 1944. aasta sügisel ja talvel, aga hiljemgi registreeriti ainult väike osa punaväelaste rüüstamisest ja vägivallast Eestis. Enamik ohvreid kas ei näinud kaebamisel mõtet, neil polnudki kuhugi kaevata või nad kartsid.Punaarmeelastest röövlid ja rüüstajad olid relvastatud ning nende ülemad kas eitasid juhtumeid või ähvardasid kaebama tulnud ohvreid.,Kohe oli selge, et Eesti NSV partei- ja Nõukogude asutustele kaebamisest ei olnud mingit kasu, sest tegelik võim ei olnud nende käes. Nõukogude sõjaväelaste vägivallateod ja sõjaväeüksuste omavoli jätkus suuremas või väiksemas ulatuses kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni.,Näituse kuraator: Peeter Kaasik,Joonistused: Karl-Erik Talvet,Näituse toimetajad: Toomas Hiio, Meelis Maripuu, Eli Pilve,Tekstid tõlkinud: Elmar Gams, Marju Meschin,Näituse kujundus: Anni Vakkum, Franka Vakkum,Plakatid: Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Kunstimuuseum,SAABUS „VABASTAJA“,SA Eesti Mälu Instituut Tõnismägi 8, 10119, Tallinn info@mnemosyne.ee,http://mnemosyne.ee/,Algusesse