Want to make creations as awesome as this one?

Kunst, Eduard Wiiralt, Vive Tolli, eksliibris

Transcript

Vive Tolli,sai Bratislava rahvusvaheliselt lasteraamatute illustratsioonide biennaalilt 1977. aastal Kuldõuna raamatu „Jutt mehest, kes teadis ussisõnu ja teisi muinasjutte” illustratsioonide ja kujunduse eest.,Huvitavaid fakte,mis täiendavad ja tuletavad meelde teematunnis"Pildi vestlus tekstiga" kuuldut ja nähtut,Graafiline leht kujutab stseeni vanast legendist. Nimelt usuti, et sinihalli karva, hea piimaanniga lehmad elavad merel, kuid käivad vahel kaldal söömas. Randlased ihkavad neid alati kinni püüda, aga merilehmad näitavad end inimestele harva. Veel harvemini suudab inimene nad kinni püüda ja koju tuua.Marie Underil on ka samanimeline luuletus:,Vive Tolli "Merilehmad",2001. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga.,Vive Tollit on autasustatud,Vive Tolli kunstnikukäekirjast,Tollit köidavad illustratsiooni loomisel eeskätt teose olemus­lik külg , üldine meeleoluline atmosfäär: sellesse kätketud tõed ja mõtted . Alles teises järjekorras peatub kunstnik sündmustikul . Üldist atmosfääri aitab üsna olulisel määral kujundada taust— kord loodus- või linnapilt, kord lihtsalt söövituse nüansirikas pind ja seda elavdav detail. Kunstnikule eriti armsaks saanud pisimotiivid rändavad illustratsioonist illustratsiooni, ka vabagraafikasse, eksliibristesse ja vastupidigi. Kunstnikupoolne interpreteering on sageli üsna vaba, ent mitte kunagi vastuolus teose põhimentaliteediga.,Eduard Wiiralt ( 1898-1954)eesti graafik,Wiiralti seos Eesti krooniga,Eduard Wiiralt osales 1926. aasta Eesti krooni kavandite konkursil. Auhinnalist kohta kunstnik ei saanud.,Wiiralt, tiiger, kass,Wiiralt armastas kasse. Tal oli kass nimega Turvas.Tema kuulsal teosel "Lamav tiiger" lamab tiiger (eesti kunstiteadlaste arvates) kase all. 1950. aastal täiendas kunstnik teost, graveerides trükiplaadile kase otsa kassi.,Wiiralti preemia,1997. aastal asutasid väliseesti kunstikogujad Harry Männil ja Henry Radevall koostöös Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Kunstimuuseumiga Wiiralti 100. sünniaastapäeva puhul Eduard Wiiralti kunstiauhinna graafikule, kes osaleb Wiiralti sünniaastapäeval Eesti Rahvusraamatukogus toimuval nüüdisgraafika näitusel ning järgib oma loomingus žürii hinnangul kõige paremini eesti graafika traditsioone.,Vive Tolli (1928-2020)eesti kunstnik, graafik, illustraator,1939. aasta sügisel, Teise maailmasõja puhkedes, viibis Eduard Wiiralt lühikest aega Eestis, kus lõi sellised tööd nagu "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja "Kaameli pea" (1939, puulõige).,Wiiralt Eestis,Wiiralfi fantaasia ulatub suuremast õrnusest kuni piinatuima deemonlikkuseni. Wiiralti teemadering on lai: ta kujutab troopilisi loomi, kirgede ja pahede kütkes olelevaid inimesi, aga ka siiraid lapsi ja puhtaid loodusidülle.,Wiiralti kired,Eksliibristest,Eksliibriste ajaloostVanimaks teadaolevaks eksliibriseks peetakse fajansstahvlikest vaarao Amenhotep III (u. 1400 - u. 1362 e.m.a.) papüürusrullide laekas.,Vanimad teadaolevad eksliibrised Eestison valmistanud 1898. a Udo-Nestor Ivask ja1900. a Kristjan Raud.Eestis on eksliibriste kasutamine olnud väga populaarne.,Lugemisteni!