Huvitavaid fakte

Huvitavaid fakte Vive Tolli, Eduard Wiiralti ja eksliibriste kohta

Vive Tolli (1928-2020)eesti kunstnik, graafik, illustraator

Foto pärineb Eesti Rahvusarhiivi fotoinfosüsteemist Fotis.

sai Bratislava rahvusvaheliselt lasteraamatute illustratsioonide biennaalilt 1977. aastal Kuldõuna raamatu „Jutt mehest, kes teadis ussisõnu ja teisi muinasjutte” illustratsioonide ja kujunduse eest.

Vive Tolli

Foto raamatust "Jutt mehest, kes teadis ussisõnu" 1977, koostanud Andres Jaaksoo, kujundanud ja illustreerinud Vive Tolli.

Graafiline leht kujutab stseeni vanast legendist. Nimelt usuti, et sinihalli karva, hea piimaanniga lehmad elavad merel, kuid käivad vahel kaldal söömas. Randlased ihkavad neid alati kinni püüda, aga merilehmad näitavad end inimestele harva. Veel harvemini suudab inimene nad kinni püüda ja koju tuua. Marie Underil on ka samanimeline luuletus:

Vive Tolli "Merilehmad"

Tollit köidavad illustratsiooni loomisel eeskätt teose olemus­lik külg , üldine meeleoluline atmosfäär: sellesse kätketud tõed ja mõtted . Alles teises järjekorras peatub kunstnik sündmustikul . Üldist atmosfääri aitab üsna olulisel määral kujundada taust— kord loodus- või linnapilt, kord lihtsalt söövituse nüansirikas pind ja seda elavdav detail. Kunstnikule eriti armsaks saanud pisimotiivid rändavad illustratsioonist illustratsiooni, ka vabagraafikasse, eksliibristesse ja vastupidigi. Kunstnikupoolne interpreteering on sageli üsna vaba, ent mitte kunagi vastuolus teose põhimentaliteediga.

Vive Tolli kunstnikukäekirjast

Vive Tolli armastab lasteraamatute illustratsioonidel ja eksliibristelgi kujutada mõmmisid.

2001. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga.

Vive Tollit on autasustatud

Eduard Wiiralt ( 1898-1954)eesti graafik

Foto pärineb http://www.ra.ee/fotis

Eduard Wiiralt osales 1926. aasta Eesti krooni kavandite konkursil. Auhinnalist kohta kunstnik ei saanud.

Wiiralti seos Eesti krooniga

Wiiralt armastas kasse. Tal oli kass nimega Turvas. Tema kuulsal teosel "Lamav tiiger" lamab tiiger (eesti kunstiteadlaste arvates) kase all. 1950. aastal täiendas kunstnik teost, graveerides trükiplaadile kase otsa kassi.

Wiiralt, tiiger, kass

Wiiralti "Lamav tiiger"

Eduard Wiiralti "Tiiger kassiga"

Wiiralfi fantaasia ulatub suuremast õrnusest kuni piinatuima deemonlikkuseni. Wiiralti teemadering on lai: ta kujutab troopilisi loomi, kirgede ja pahede kütkes olelevaid inimesi, aga ka siiraid lapsi ja puhtaid loodusidülle.

Wiiralti kired

Eduard Wiiralti "Absindijoojad" on eksponeeritud ka eesti rahvusraamatukogus.

Valik Eesti Rahvusraamatukogus eksponeeritavatest Wiiralti graafilistest töödest.

1939. aasta sügisel, Teise maailmasõja puhkedes, viibis Eduard Wiiralt lühikest aega Eestis, kus lõi sellised tööd nagu "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja "Kaameli pea" (1939, puulõige).

Wiiralt Eestis

Eduard Wiiralt "Viljandi maastik" on eksponeeritud Eesti Rahvusraamatukogus.

1997. aastal asutasid väliseesti kunstikogujad Harry Männil ja Henry Radevall koostöös Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Kunstimuuseumiga Wiiralti 100. sünniaastapäeva puhul Eduard Wiiralti kunstiauhinna graafikule, kes osaleb Wiiralti sünniaastapäeval Eesti Rahvusraamatukogus toimuval nüüdisgraafika näitusel ning järgib oma loomingus žürii hinnangul kõige paremini eesti graafika traditsioone.

Wiiralti preemia

Eesti Rahvusraamatukogu eksponeerib väliseestlaste Harry Männili ja Henry Radevalli kingitud Wiiralti töid püsiväljapanekuna.

Eksliibristest

Eksliibriste ajaloostVanimaks teadaolevaks eksliibriseks peetakse fajansstahvlikest vaarao Amenhotep III (u. 1400 - u. 1362 e.m.a.) papüürusrullide laekas.

Vanimad teadaolevad eksliibrised Eestis on valmistanud 1898. a Udo-Nestor Ivask ja 1900. a Kristjan Raud. Eestis on eksliibriste kasutamine olnud väga populaarne.

Lugemisteni!