Aasta ilma ülevaade 2019

Aasta oli Eesti keskmisena normist tunduvalt soojem ja päikesepaisteline, sademeid oli normi jagu

www.ilmateenistus.ee

õhutemperatuur

sajusumma

Erilist kuude lõikes

päikesepaistelisi tunde

7,6 °C

1.-2. kohtarvestatuna 1961. aastast. Sama soe oli aasta 2015.

Ilmajaamades, kus vaatlusread on enam kui sajandi pikkused, pole varem nii sooja aastat varem esinenud. Mõnes ilmajaamas jagas möödunud aasta 1.–2. kohta 2015. aastaga. Pärnu rannikujaamas oli aasta õhutemperatuur 8,2 °C (norm 6,3 °C). Peaaegu pooleteise sajandi pikkuses vaatlusreas, milles küll esineb mõningaid andmelünki, pole varem nii sooja aastat varem esinenud. Kõige jahedam on Pärnus olnud aga 1942. aasta, mil aasta keskmine õhutemperatuur oli vaid 3,2 °C. Kõige soojem oli möödunud aasta Vilsandil, kus aasta keskmine õhutemperatuur oli 8,8 °C (norm 7,1 °C). Peaaegu 150 aasta pikkuses vaatlusreas, milles küll esineb mõningaid andmelünki, on see üks soojemaid aastaid. Sama soe oli ka 2015. aasta, seega jagatakse 1.–2. kohta. Kõige jahedam on Vilsandil olnud 1871. aasta, mil aasta keskmine õhutemperatuur oli 2,4 °C. Tartu enam poolteise sajandi pikkuses vaatlusreas on pisut soojem olnud vaid ühel aastal – 2015. Tartu aasta keskmine õhutemperatuur oli 2019. aastal 7,3 °C (norm 5,8 °C). Kõige soojem oli 2015. aastal, mil aasta keskmine õhutemperatuur oli 7,4 °C. Kõige jahedamad on Tartus olnud 1867 ja 1875 aasta, mil aasta keskmine õhutemperatuur oli 2,4 °C.

675 mm

norm 6,0 °C

norm 672 mm

1971,8 h

norm 1765,8 tundi

Eesti keskmine

Eesti keskmine

Kõige soojem kuu JUUNI

Kõige külmem kuu JAANUAR

-4,1 ºC

Kõige sajusem kuuOKTOOBER

105 mm

Kõige kuivem kuuAPRILL

335,2 h

Kõige päikeselisemkuu JUUNI

4 mm

17,5 ºC

07 08

Normid

2019

Eesti keskmisena

21. kohtsajusemate aastate seas, arvestatuna 1961. aastast.

9. koht päikese rohkuse poolest, arvestatuna 1961. aastast.

03 04

01 02

05 06

09 10

11 12

Ilmajaamades, kus vaatlusread on enam kui sajandi pikkused, pole varem nii sooja aastat varem esinenud. Mõnes ilmajaamas jagas möödunud aasta 1.–2. kohta 2015. aastaga. Pärnu rannikujaamas oli aasta õhutemperatuur 8,2 °C (norm 6,3 °C). Peaaegu pooleteise sajandi pikkuses vaatlusreas, milles küll esineb mõningaid andmelünki, pole varem nii sooja aastat varem esinenud. Kõige jahedam on Pärnus olnud aga 1942. aasta, mil aasta keskmine õhutemperatuur oli vaid 3,2 °C. Kõige soojem oli möödunud aasta Vilsandil, kus aasta keskmine õhutemperatuur oli 8,8 °C (norm 7,1 °C). Peaaegu 150 aasta pikkuses vaatlusreas, milles küll esineb mõningaid andmelünki, on see üks soojemaid aastaid. Sama soe oli ka 2015. aasta, seega jagatakse 1.–2. kohta. Kõige jahedam on Vilsandil olnud 1871. aasta, mil aasta keskmine õhutemperatuur oli 2,4 °C. Tartu enam poolteise sajandi pikkuses vaatlusreas on pisut soojem olnud vaid ühel aastal – 2015. Tartu aasta keskmine õhutemperatuur oli 2019. aastal 7,3 °C (norm 5,8 °C). Kõige soojem oli 2015. aastal, mil aasta keskmine õhutemperatuur oli 7,4 °C. Kõige jahedamad on Tartus olnud 1867 ja 1875 aasta, mil aasta keskmine õhutemperatuur oli 2,4 °C.

Juuni õhutemperatuuri norm on 14,4 °C

Jaanuari õhutemperatuuri norm on −3,5 °C

Oktoobri sajuhulga norm 74 mm

Aprilli sajuhulga norm norm 31 mm

Juuni päikesepaistekestuse norm on 267,9 tundi

Kliimanormid ehk pikaajalised keskmised arvutatakse konkreetsete vaatlusjaamade teatud pikkusega andmerea põhjal. 2015. aasta jaanuarist on Riigi Ilmateenistusel kasutusel uued kliimanormid, mis on arvutatud perioodi 1981-2010 kohta. Kõiki kliimanorme saab vaadata veebilehelt http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid

Kuu keskmine õhutemperatuur oli normist madalam vaid kahel kuul – jaanuaris ja juulis. Normi lähedane oli õhutemperatuur kuu keskmisena nii mais kui ka augustis. Ülejäänud kuudel oli õhutemperatuur normist kõrgem. Eriliselt soojad olid veebruar ja detsember, mis olid normist peaaegu 5 °C soojemad. Eesti keskmine õhutemperatuur veebruaris oli +0,2 °C (norm –4,5°C) ja detsembris +2,6 °C (norm –2,0 °C). Juuni oli normist 3 °C soojem – Eesti keskmine õhutemperatuur oli 17,5 °C (norm 14,4 °C).

2019

VEEBRUAR

JAANUAR

Osmussaarel mõõdeti 2. jaanuari hommikul kell 7 põhjatuule kiiruseks 22 m/s, puhanguti 30 m/s. Samal ajal sadas lund ja tuiskas ning õhutemperatuur Põhja-Eestist alates langes. Teeolud muutusid kohati väga halvaks.

www.ilmateenistus.ee

Erinevalt 2018. aasta käredast veebruarist oli 2019. aasta veebruar eriliselt soe. Eriti kuu teine dekaad, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli +1,1 °C (5,5 °C normist kõrgem (norm −4,4 °C)). Alates 1961. aastast ei ole veebruari teine dekaad varem nii soe olnud. Veebruari Eesti keskmine õhutemperatuur oli +0,2 °C (norm −4,5 °C). Alates 1961. aastast on veebruar veel soojem olnud 6 aastal (1990, 1989, 2008, 2016, 1995, 1961).

Halo 13. jaanuaril Salus, Tartumaal. Foto: Tanel Kindsigo

Lumesadu 18. jaanuaril Tallinnas, Nõmmel.

Lumikellukesed Saaremaal 2019. aasta veebruaris. Foto: Indrek Sarjas

1.–2. jaanuari tormine ilm. 1. jaanuari öösel liikus madalrõhkkond üle Skandinaavia Soome edelaossa, kus sellel arenes uus kese. Keskpäevaks oli madalrõhkkond haaranud enda valdusesse kogu Läänemere regiooni. 2. jaanuari keskööks jõudis tsükloni kese Eesti põhjarannikule ning kell 8 hommikul oli see jõudnud Kagu-Eestisse. Selleks ajaks oli tuul tugevnenud Saaremaa rannikul 19 m/s, puhanguti 28 m/s ja põhjarannikul 18 m/s, puhanguti 27 m/s. Tsükloni keskme eemaldumisega pöördus tuul järk-järgult põhja ja jätkas tugevnemist. Osmussaarel mõõdeti 2. jaanuari hommikul kell 7 põhjatuule kiiruseks 22 m/s, puhanguti 30 m/s. Samal ajal sadas lund ja tuiskas ning õhutemperatuur Põhja-Eestist alates langes. Teeolud muutusid kohati väga halvaks. Kell 18 oli tsükloni kese Eestist lahkunud, kuid loode- ja põhjatuul oli jätkuvalt väga tugev. Tuuleiilid ulatusid sisemaal 15-17 m/s, rannikul 18-26 m/s. Alles 3. jaanuari südaöö paiku hakkas tuul aeglaselt nõrgenema.

1.–2. jaanuari tormine ilm. 1. jaanuari öösel liikus madalrõhkkond üle Skandinaavia Soome edelaossa, kus sellel arenes uus kese. Keskpäevaks oli madalrõhkkond haaranud enda valdusesse kogu Läänemere regiooni. 2. jaanuari keskööks jõudis tsükloni kese Eesti põhjarannikule ning kell 8 hommikul oli see jõudnud Kagu-Eestisse. Selleks ajaks oli tuul tugevnenud Saaremaa rannikul 19 m/s, puhanguti 28 m/s ja põhjarannikul 18 m/s, puhanguti 27 m/s. Tsükloni keskme eemaldumisega pöördus tuul järk-järgult põhja ja jätkas tugevnemist. Osmussaarel mõõdeti 2. jaanuari hommikul kell 7 põhjatuule kiiruseks 22 m/s, puhanguti 30 m/s. Samal ajal sadas lund ja tuiskas ning õhutemperatuur Põhja-Eestist alates langes. Teeolud muutusid kohati väga halvaks. Kell 18 oli tsükloni kese Eestist lahkunud, kuid loode- ja põhjatuul oli jätkuvalt väga tugev. Tuuleiilid ulatusid sisemaal 15-17 m/s, rannikul 18-26 m/s. Alles 3. jaanuari südaöö paiku hakkas tuul aeglaselt nõrgenema.

2019

APRILL

MÄRTS

Rohkelt päikesepaistet, eriliselt soe ja erakordselt vähe sademeid. Mitmes ilmajaamas oli läbi aastate kõige kuivem aprill. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 6,8 °C (norm 4,6 °C). Alates 1961. aastast on see 2.–3. koht, sama soe aprill oli 1990. aastal. Veel soojem oli aprill aastal 2000, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 7,8 °C. Eesti keskmine sajuhulk oli vaid 4 mm, mis on 14% normist (norm 31 mm). Päikesepaistet oli Eesti keskmisena 306 tundi, mis on 159% normist (norm 193 tundi).

www.ilmateenistus.ee

Sajune. Eesti keskmine sajuhulk oli 57 mm, mis on 154% normist (norm 37 mm). Alates 1961. aastast on märts veel sajusem olnud kolmel aastal (1990, 1994, 2008). Sama sajune oli märts 1995. aastal. Kõige sajusem oli Lääne-Nigulas 92 mm, so 248% normist (norm 37 mm), mis on ka jaama rekord. Rekordiliselt sajune oli märts veel Heltermaa, Kihnu, Vilsandi ja Virtsu rannikujaamades.

Aprillikuu jooksul sadas enamikes kohtades alla 30% aastate keskmisest. Alates 1961. aastast:rekordiliselt kuiv aprill, rekordiliselt päikesepaisteline aprill

2019

www.ilmateenistus.ee

MAI

2.–4. mail sadas mitmel pool lund ja lörtsi, mis kattis maapinna mõneks ajaks siin-seal lumevaibaga.

JUUNI

Eesti keskmine õhutemperatuur oli 17,5 °C (norm 14,4 °C). Alates 1961. aastast on veidi soojem juuni olnud vaid 1999. aastal, mil Eesti keskmine oli 17,7 °C.UV-indeksi maksimaalseimad väärtused mõõdeti juunikuus (Tartu-Tõravere 7,6 ja Roomassaare 7,5).

Juunikuus oli eriliselt palju sademeid Ruhnus, 134 mm (norm 58 mm). Ruhnus ei ole alates 1906. aastast nii sajust juunikuud veel esinenud.

18. mai 2018

Pilv-maa tüüpi äikeselöögid 13. juunil 2019 Äikesedetektorite andmetel oli juunis Eesti aladel äikest kümnel päeval (6.-9., 11.-13., 20.-21., 26. juunil). Kuu jooksul registreeriti kokku 21 353 pilv-maa tüüpi ning 35 739 pilv-pilv tüüpi äikeselööki. Kõige äikeselisem oli 13. juuni kui registreeriti 13 956 pilv-maa tüüpi ning 21 972 pilv-pilv tüüpi äikeselööki.

3. mai 2019, Tallinn Foto: Piret Pärnpuu

2019

AUGUST

Eriliselt soe viimane dekaad. Eesti keskmine õhutemperatuur oli augusti viimasel dekaadil 17,6 °C (norm 15,0 °C). Alates 1961. aastast on augusti viimane kolmandik veel soojem olnud neljal aastal – 1997., 1968., 1996., 2002.

www.ilmateenistus.ee

Aasta maksimaalne õhutemperatuur 33,0 °C, mõõdeti 28. juulil Tiirikoja järvejaamas. Äikesedetektorite andmetel oli juulis äikest Eesti aladel 20 päeval (2.−9., 13.−18., 22.−24., 26., 28., 30. juuli.). Kuu jooksul registreeriti kokku 3812 pilv-maa tüüpi ja 4481 pilv-pilv tüüpi äikeselööki.

JUULI

13. juuli 2019 Tõraveres

13. juuli Tõraveres

13. juuli Tõraveres

2019

OKTOOBER

SEPTEMBER

Rekordiliselt varajane lumesadu: 24. septembri varahommikul sadas Jõhvis vähest lund (maha ei jäänud). Nii vara pole veel esimest lumesadu märgitud. Eelmine rekord oli 25. september, kui 2013. aastal sadas Väike-Maarjas lund ja lumekruupe.

www.ilmateenistus.ee

Kiiresti liikuv ja ägenev madalrõhkkond liikus 27. oktoobril otse üle Eesti Venemaale, tõi rohkelt vihma ning tõstis mõneks tunniks tuule erakordselt tugevaks, seda ka lõunapoolsetes maakondades. Torm põhjustas kõikjal suuremaid või väiksemaid kahjustusi. Enam sai tormis kannatada Kagu-Eesti. Tormi-iilide maksimaalseks kiiruseks mõõdeti 27. oktoobril Sõrve rannikujaamas 31,2 m/s. Võrus mõõdetud maksimaalsed tuuleiilid 26,1 m/s on viimase 50 aasta tugevaimad. Viimane ligilähedane torm oli 22. detsembril 1971. aastal, kui tuul tõusis iiliti 25 m/s. Rekordiliselt tugevaks paisus tuul 18. oktoobril 1967. aastal kui Võru jaamas mõõdetud tuuleiilid ulatusid 31 m/s.

Foto autor: Birgit Gergents

Video: Rauno Roos

2019

DETSEMBER

NOVEMBER

Eriliselt soe.Üks soojemaid detsembreid alates 1961. aastast. Eesti keskmisena oli õhutemperatuur 2,6 °C (norm -2,0 °C). Kõige soojem oli detsember 2006. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 4,3 °C.

www.ilmateenistus.ee

Nii sooja novembri teist dekaadi ei ole alates 1960. aastast varem esinenud.Eesti keskmine õhutemperatuur oli novembri teisel dekaadil 5,9 °C (norm 1,3 °C). Eelmine rekord oli 2015. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 5,5 °C. Novembri teisel dekaadil pääses meile Vahemere äärne soojus. 14. novembril tõusis maksimaalne õhutemperatuur 9 kuni 13 °C-ni. Kõikjal mandri jaamades sündisid ka uued päeva soojarekordid.

Sündis uus päeva soojarekord Eesti jaoks – 14. novembril tõusis Kunda rannikujaamas õhutemperatuur 12,5 °C-ni. Eelmine rekordiliselt soe 14. november oli 1938. aastal Vilsandil, mil õhutemperatuuri maksimumiks mõõdeti 11,6 °C.

Sinililled 2019. aasta detsembris. Foto: Indrek Sarjas

Sinililled 2019. aasta detsembris. Foto: Indrek Sarjas

Foto: Raimond Zabukas

Vikerkaar 17.12.2019 Foto: Miina Krabbi